Esmaspäeval Raudna põhikoolis aset leidnud konverentsil-foorumil allkirjastasid Viljandimaa ja Pärnumaa koolide õpilasesindused koostöölepingu, mis on väidevalt esimene omalaadne kogu Eestis.
Koostöölepe õhutab ideid jagama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loen ette Eesti koolide õpilasesinduste kokkuleppe number üks,» teatas kohalviibijatele ettevõtmise eestvedaja, Surju põhikooli õppejuhataja Pille Tahker. «Käesoleva leppe eesmärk on algatada ja tõhustada koostööd, mille käigus leiavad aset infovahetus, kogemuste jagamine ning õpilasühenduste töö aktiviseerimine ja käivitamine. See on avatud lepe, millega oodatakse ühinema kõikide õppeasutuste õpilasi.»
Seejärel andsid koolide esindajad dokumendile oma allkirjad. Kokku ühines selle koostöölepinguga 14 kooli. Neist üheksa olid osalenud õpilasomavalitsuste tegevust toetavas projektis, mille lõpetuseks kõnealune konverents-foorum korraldatigi.
Katsekoolide eeskujul ühinesid koostöölepinguga veel Ruila ja Tihemetsa põhikool, Saarepeedi kool, Viljandi Valuoja põhikool ja Häädemeeste keskkool.
Pille Tahkeri sõnul lisatakse lepingupartnerite meiliaadressid nüüd listi, kus saab üksteisega huvitavaid ideid jagada, üritustest teatada ning koostööplaane pidada.
«Esialgu tähendabki koostöö peamiselt ideede vahetamist, kuid hiljem kasvavad sellest välja ühisüritused ja -projektid,» selgitas ta.
Kõnealuse lepingu sõlmine on lõppakord jaanuaris alanud projektile, mis keskendus õpilasomavalitsuste tegevuse toetamisele.
Projektijuht Pille Tahkeri selgitust mööda oli ettevõtmine vajalik põhjusel, et õpilasesindused ja koolide juhtkonnad teevad väga vähe koostööd.
«Sageli on õpilasomavalitsused ainult formaalsed organisatsioonid, kes ei osale aktiivselt koolielus ega tea, mida neilt oodatakse,» nentis ta. «Meie eesmärk oli õpilaste liidrite teadlikkust ja aktiivsust suurendada.»
Projekti oli kaasatud viis Pärnumaa ja neli Viljandimaa kooli. Ettevõtmise lõppemise järel peaksid nood saadud teadmisi ja kogemusi jagama ka teistele õppeasutustele.
Ettevõtmist juhtis Surju põhikool ning seda toetasid hasartmängumaksu nõukogu ning haridus- ja teadusministeerium.
Igast koolist osales projektis kolm õpilasomavalitsuse liidrit, huvijuht või õpetaja ning kooli juht. Neile korraldati kolm koolitusmoodulit, kus neid õpetati käituma ühise meeskonnana.