Aastaid vahelduva eduga vareseid ja hakke tõrjunud Viljandi linnavõim kavandab uusi plaane ning ootab appi vabatahtlikke.
Viljandi linn läheb lindude vastu uude lahingusse
7. detsember 2013, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsus on välja töötanud künnivareste, hallvareste ja hakkide ohjeldamise kava ning kinnitas selle esmaspäevasel istungil. Suleliste talitsemiseks astutakse esimesed sammud juba lõppeval aastal, sobivate ilmaolude puhul alustatakse järgmisel nädalal.
Majandusameti keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik ütles, et teema tõusis taas päevakorrale linlaste endi initsiatiivil, sest lärmakad hakid ja varesed ei anna asu.
«Viljandis tekitab inimestele kõige rohkem probleeme lindude vali häälitsemine,» rääkis ta. «See algab pesitsusperioodiga märtsis, rahuneb pisut juulis, mil pojad väljuvad pesast, ning leeveneb ka ilmade jahenedes oktoobris ja novembris.»
Keskkonnaspetsialist märkis, et osa hakke ja vareseid läheb sügisel rändele ja seega talveks nende arvukus väheneb. Samas on ilminguid, et üha enam isendeid jääb paikseks, sest toidulaud on hea.
«Lärmakad linnud pole mureks üle kogu linna,» lausus Nõmmik. «Probleem on lokaalne.»
Majandusamet on välja selgitanud, et hakkide, hallvareste ja künnivareste peamised pesitsusalad on Valuoja orus, Valuoja puiestee 13 maja vastas, Põhja tänav 2a, Ida tänaval ja sellega piirnevatel aladel ning Kesklinna kooli ümbruses. Lisaks meeldib kõnealustel lindudel koguneda Riia maantee piirkonda.
Idee, raha ja tegijad
Nagu Inga Nõmmik ütles, on hakke ja vareseid kavas ohjeldada kahel moel: tuua pesi puude otsast alla ning kärpida puuvõrasid.
«Soovisime lisaks kasutada varesemõrda, et osa linde kinni püüda ning hävitada,» rääkis ta. «Aga selleks ei andnud keskkonnaamet luba, sest ei pea lindude häälitsemist inimesi ohustavaks asjaoluks.»
Nõmmik nentis, et pesade likvideerimist ja puuvõrade lõikamist on vareste ning hakkide ohjeldamiseks soovitatud Eesti ornitoloogiaühingu juhendmaterjalis, see arvestab looduskaitseseaduse õigusnorme ja keskkonnaameti nõudmisi.
Et pesade puu otsast allatoomine ja okste lõikamine on linna rahakotile kulukad tegevused, ongi siinkohal appi
oodatud vabatahtlikud. «Kui kellelgi on võimalik linna toetada ja pesade allavõtmises kuidagi abiks olla, on kõik pakkumised oodatud,» ütles Nõmmik.
Sel sügisel linnavalitsuse väljakuulutatud hange hakkide ja vareste pesade mahavõtmiseks tõi vaid ühe pakkumise. Aktsiaselts Eesti Keskkonnateenused on nõus tööd tegema 177,60 euro eest tunnis ning linnavalitsus tellis detsembriks kaheksa töötundi, sest rohkem eelarve ei võimalda. Selle raha eest on plaanis tiivuliste pesad eemaldada puuvõradest Ida tänava korrusmajade lähistelt.
Nõmmik ütles, et keskkonnaamet lubab pesi alla võtta 16. juulist 14. aprillini. Juhul, kui linnud hakkavad kevadel varem pesitsema, lüheneb selle võrra ka kevadine tärmin. Puuvõrasid võib lõigata aasta läbi, kuid mitte lindude pesitsusperioodil.
«Järgmisel aastal on kavas puuvõrade lõikamine, aga kui palju see maksma läheb ja kus töö ette võetakse, pole praegu võimalik öelda,» nentis keskkonnaspetsialist.
Põgus tülitamine ei mõju
Inga Nõmmik tõdes, et varesed ja hakid on linnaeluga hästi kohastunud ning põgus pesade allavõtmine nende pesitsemise edukust eriti ei mõjuta.
«Seetõttu ongi oluline, et oma panuse annaksid vabatahtlikud, kes oleksid nõus vareste ja hakkide pesi puude otsast alla tooma,» rääkis ta. «Seda muidugi vaid eespool nimetatud perioodil, sest pesitsemise ajal linde häirida ei tohi.»
Kui suur on Viljandis elavate hakkide ja vareste arvukus, selle kohta linnavalitsusel täpseid andmeil pole.
«Populatsioon tervikuna on keskmine või pigem väike, mis iseenesest ei tekita probleeme,» lisas Nõmmik. «Probleeme tekitab pesitsuskohtade asukoht. Pesad asuvad elumajade lähedal ja et pesitsusperiood on lärmakas, on inimesed kurjad.»
Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskasutuse spetsialist Hille Lapp ütles, et hakkide ja vareste ohjeldamisel on lootust saada parim tulemus juhul, kui võtta ette nii pesade likvideerimine kui puuvõrade lõikus.
Linde lihtsalt kinni püüda ja hävitada ei luba tema sõnul loodusseadus, mis sätestab, et looduslikult esinevaid linde võib hävitada ainult sel juhul, kui need ohustavad inimeste elu ja tervist.
MÖÖDANIK
Suured haki- ja vareseparved on viljandlastele läbi aegade peavalu teinud.
• Nii mitukümmend aastat tagasi kui eelmisel kümnendil lasid tuletõrjujad linnupesi veejoaga puu otsast alla.
• Lindude peletamiseks on pügatud puid ja see tõi mõneks ajaks leevendust. Katsetatud on ka öist prožektorituld, kuid see suurt ei aidanud.
• Pesi on varemgi alla võetud, kuid tiivulised on uued ehitanud.
• Viimastel aastatel võeti appi helkivad lipikud ja kullipildid, kuid mõne aja pärast harjusid linnud nendega ära.
Allikas: Sakala