Pärandiaastale tõmmatakse joon alla

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärandiaasta algas tänavu veebruaris Tarvastu surnuaias, kus president Toomas Hendrik Ilves koos Tarvastu gümnaasiumi õpilastega süütas küünlad muinsuskaitsja Helmi Üpruse, esimese olümpiamedali võitnud eestlase Martin Kleini ja skautluse eestvedaja Harri Haameri haual.
Pärandiaasta algas tänavu veebruaris Tarvastu surnuaias, kus president Toomas Hendrik Ilves koos Tarvastu gümnaasiumi õpilastega süütas küünlad muinsuskaitsja Helmi Üpruse, esimese olümpiamedali võitnud eestlase Martin Kleini ja skautluse eestvedaja Harri Haameri haual. Foto: Elmo Riig / Sakala

Täna kogunevad pärandilinna Viljandisse lõppeva kultuuripärandi aasta õnnestumisse panuse andnud inimesed, et aasta jooksul tehtut kokku võtta.

Kell 14 Ugala teatris algava koosviibimise lavalise osa eest seisavad hea lavastaja Marika Palm ja tekstide autor Silvia Soro.

Kultuuripärandi aasta kalender loendab ligi 400 sündmust, aga see arvepidamine ei ole kaugeltki täiuslik. Läbi aasta joonistusid välja iseseisvuse taastamise võtmesündmused: 25 aastat möödus Tartu muinsuskaitsepäevadest, loominguliste liitude juhatuste ühispleenumist, hõimupäevade taastähistamisest ning veel mitmest rahvusliku ajaloo ja väärtushinnangute mõjutajast. 20 aastat möödus muinsuskaitseameti moodustamisest ehk tänapäevase muinsuskaitsekorralduse loomisest, 40 aastat aga Eesti ajalooliste linnade kaitseks loodud kaitsealade moodustamisest.

Märksõnad

Tagasi üles