Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/21/7605981t1hcaec.jpg)
/nginx/o/2013/12/05/2668118t1hd4cd.jpg)
VÄLJASPOOL EESTI suuremaid tõmbekeskusi ei ole tarvis ilmselt pikalt meenutada, kui tahta nimetada mõnd asulat või isegi linna, mis peamiseks tööandjaks olnud ettevõtte lahkumise tõttu oma hiilguse ja seejärel tööealise elanikkonna on kaotanud. Siit tekib küsimus: kas sellise olukorra kordumise risk on pigem suur või väike?
Eesti majandus on küllalt hajutatud. Laiemalt vaadates pakub ka meie suurim tööandja, töötlev tööstus, leiba vaid ligi 17 protsendile töötajatest. Pärast kriisi majanduse veduriks olnud kaupade ekspordis ei ulatu suuremad kaubagrupid aga rohkem kui veerandini koguekspordist. Sihtriikidest on Rootsi ja Soome osa kolmandik ning Venemaa, Läti ja Leedu osa neljandik. Seega on hajutatud nii meie eksporditavad kaubad kui kohad, kuhu neid veame.