/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2010/05/13/367297t1h283e.jpg)
Riigikontrolli kolmapäeval avaldatud auditist selgub, et riigiasutusi ümber korraldades on lähtutud organisatsioonide, mitte inimeste vajadustest ning jäetud korralikult analüüsimata, mida muudatused üldse annavad.
Riik kolis oma asutused ilma suurema kasuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste aastate jooksul on Viljandimaalt ära viidud enamik riigiasutusi või allutatud nad regioonipõhisele juhtimisele. Viimati nimetatu tähendab seda, et keerulisemate küsimuste lahendamiseks tuleb inimesel sõita regioonikeskusesse ja seal asuvad ka paremad töökohad. Seejuures kuulub Viljandimaa korraga tervelt nelja regiooni koosseisu.
«Riigiasutuste ümberkorraldused tehakse valdavalt organisatsiooni vajadustest lähtuvalt,» tuvastas audit. «Teenuste kättesaadavuse parandamine ei ole ümberkorraldamise peamiste eesmärkide hulgas ja ümberkorralduse mõju teenuste kättesaadavusele ei mõõdeta ei enne ega pärast.»
Olematu kokkuhoid
Ehkki riigiasutused on muudatusi põhjendanud peamiselt vajadusega kulusid kokku hoida ja juhtimist paremaks muuta, leidis riigikontroll, et sisuliselt säästu ei toimunud. Enamasti ei seadnud asutused enne reorganiseerimise algust isegi konkreetset eesmärki, kui palju raha kokku hoida tahetakse, ega võrrelnud, kas ümberkorralduste kulud tasa teenitakse.
«Kokkuhoid, ei planeeritud ega ka tegelik, ei ületa auditeeritute puhul ümberkorralduste otseseid kulusid,» sedastas riigikontroll ning lisas, et sääst moodustas asutuse eelarvetest väheolulise osa.
Täpsemalt öeldes oli nelja vaatluse alla võetud asutuse eelarvemaht reorganiseerimise järel vähenenud 9—10 protsenti ehk umbes sama palju, kui olid sunnitud kriisi tõttu kärpima kõik riigiasutused. Seega saavad inimesed teenuseid kätte sama hästi või isegi halvemini ja raha kulub ikka sama palju kui ilma muudatusteta, kuid töökohad on maakondadest ära viidud ja koondatud regioonikeskustesse või Tallinna.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse nentis, et tendents väljaspool suuremaid keskusi riigi töökohti kokku tõmmata jätkub. Alles üleeile võttis ta osa maanteeameti koosolekust, kus arutati ühistranspordi korraldamise tsentraliseerimist.
Asjaajamisteks öömajale
Lembit Kruuse tõdes, et mingil määral võib muudatustest olla tulu, näiteks üle maakonna piiride ulatuvat bussiliiklust organiseerides, kuid ühe kitsa kasuteguri kõrval tuleks vaadata ka laiemat pilti.
«Väga palju viiakse maakondadest ära selliseid töökohti, millega seonduvaid ülesandeid saaks vabalt täita siin,» tõdes Kruuse.
Riigikontrolli auditis hinnati, kui lihtne on elanikel minna kohale kodakondsus- ja migratsiooniametisse (KMA), töötukassasse, pensioniametisse või riiklikku eksami- ja kvalifikatsioonikeskusesse. Analüüsides võeti aluseks, et vähemalt 95 protsenti maakonna elanikest peab jõudma ühistransporti kasutades mõnes neist asutustest ühe tööpäeva jooksul ära käia.
Viljandimaa üldjoontes sellele kriteeriumile ka vastas, ehkki jäi KMA osas täpselt piiri peale. Asutusi ja omavalitsusi eraldi võttes selgus aga, et sajad ääremaa inimesed peavad ühistransporti kasutades isegi maakonnakeskuses asjaajamiseks öömajale jääma.