1. detsembril, rahvusülikooli 94. aastapäeva aktusel kuulutati välja Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks sai Eesti tekstiilikunstnik, kunstipärandi hoidja ja -koguja, pikaaegne Eesti kunstiakadeemia ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud, emeriitprofessor Anu Raud.
Anu Raud pälvis Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna
Auhinnakomisjoni esimees, TÜ rektor professor Volli Kalm väljendas austust Eesti rahvusliku aate legendaarse kandja pühendumisele: «Anu Raua looming ja töö meie rahvakunstipärandi säilitamisel on püsiva väärtusega. Tema loomingu kohta võib kõhklusteta öelda, et ta on lõngaga kirjutanud Eesti rahva kohta sisukama ja jäävama loo kui nii mõnigi teine sõnaga.»
Tartu ülikooli senati liige, etnoloogia professor Art Leete ütles laureaati tutvustades: «Professor Anu Raua andunud tegevuse rahvusliku kultuuripärandi hoidja, edasiarendaja, tutvustaja ning õpetajana saab kokku võtta kui sügavaima rahvusmõtte väljenduse ning see pikki aastaid väldanud töö väärib täiel määral tunnustust ja rahvusmõtte auhinda.»
Anu Raud on kogu oma elu süvenenud Eesti rahvakunstipärandisse. Sealt leitut on ta terviklikult mõtestanud oma tegevuses õpetaja, vaibakunstniku, kirjaniku, muuseumilooja ja talupidajana. Anu Raud on nõustanud kõiki suuremaid rahvakunsti ja käsitöövaldkonna rahvusvahelisi konverentse ning esitlenud sügavuti meie pärandit. Ta on pikaaegne Eesti kunstiakadeemia ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud ja emeriitprofessor. Kauaaegse õppejõuna on Anu Raud eesti juurte juurde juhatanud sadu kunsti- ja käsitöötudengeid ning teda võib kahtlusteta pidada ka terve põlvkonna esivanemate pärandit austavate tekstiilikunstnike innustajaks ja juhendajaks.
Märgilise tähendusega on Anu Raua vaibakunst, kus olulised püsiväärtused on valatud visuaalset emakeelt kõnelevasse vormi. Tema teosed peegeldavad isikupäraselt ja samas pärandit austavalt tema maalähedust ja koduarmastust, meie esivanemate elukaare märke.
Tartu ülikool andis Rahvusmõtte auhinna välja kümnendat korda. Auhinnaga tunnustatakse isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Laureaat saab auhinnaks Ilmamaa kirjastuse «Eesti mõtteloo»sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taiese.
Eelneval üheksal aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo ning stsenarist, teatrimees, filmilavastaja ja -näitleja Arvo Kruusement.