Kasutades ära viimaseid sooje päevi enne põgusat külmalainet, õnnestus nädalavahetusel kolmel seenehullul naasta metsast aastaaja kohta kena saagikuhilaga.
Külma oodanud mets pakkus hiliseid ande
26. november 2013, 08:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harjumuspärane sihtpunkt Põlvamaal võttis vastu tihke uduga, kuid metsatukkades oli nähtavus hea, pealegi oli ilm parajalt soe ja mõnusalt vaikne.
Korjasime kahe peale poolteist pisema pange täit ja kolmandagi korjaja saak ei jäänud palju alla. Pärast puhastamist, kõlbmatute isendite äraviskamist ja kupatamist muutus kogus loomulikult väiksemaks, aga siiski jäi kahe inimese saagist alles paari toeka liitri jagu.
Kõige rohkem oli kukeseeni, suits-kollanutte ja kännumampleid. Samuti rändas saagi hulka mõni sügis-limanutt, kuld-kukeseenik, puidu-sametkõrges, võikõrges, tigupanell, peeker-ebalehtrik, võikõrges, soomusšampinjon ja üks pisike oranži tooni riisikas. Kolmas seeneline avastas lisaks timpnarmiku ja triibulise heiniku.
Tõsi, soomusšampinjoni Eesti teadlased tänapäeval enam maitsta ei soovita, aga lähtusime seda seent soosivast välismaa teatmeteosest, ja pealegi hajus see väike kübaranups teiste sisse ära.
Silma hakkas veel mõningaid söögiks kõlbmatuid ja meile tundmatuid liike.
Kes on seente hingeeluga rohkem kursis, neil on mõtet nüüdki veel metsa minna. Loomulikult tuleb arvesse võtta, et metsas külmunult korjatud või seal äsja üles sulanud seened peab kohe toiduks tarvitama.
Kui vaadata eri ilmaprognoose, siis näib, et tõelist talvekülma veel peale tungimas ei ole. Mõnekraadise kohatise öökülma elavad hilised seened üle, aga ühel hetkel saab neil jaks siiski otsa.
Mõni seeneliik ongi kohastunud kasvama hilissügisel või isegi talvel varakevadeni välja, juhul kui ilm on leebe ja pakub põgusate külmalainete kõrval kestvat sula. Näiteks puidu-sametkõrges sulab pärast kergeid külmakraade üles ja kasvab edasi.
Teistest söögiseentest on hilise olemisega sügis-limanutt, austerservik, tigupanell, võikõrges ja kuuse-käbikõrges. Ka kõigile tuntud, juba juunis kasvama hakkav kukeseen võib soodsate olude korral anda saaki isegi veel detsembris ja jaanuaris.