Saada vihje

President Toomas Hendrik Ilvese kõne emadepäeva kontsertaktusel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Sakala
Copy
President Toomas Hendrik Ilves
President Toomas Hendrik Ilves Foto: Postimees/Scanpix

Kallid emad ja vanaemad,  head Eesti naised.


Emadepäeval on kombeks öelda teile ilusaid sõnu. Täna räägitakse palju säravatest lapsesilmadest ja lauldakse ema südamest. Oleme harjunud kuulma, kuidas iga mees just oma emale, oma naisele ja oma lastele täismeheks kasvamise tänu võlgneb.

Jah, see kõik on õige. Me tänusõnad tulevad südamest, sest me ise – teie tütred ja pojad, isad ja mehed – usume neisse. Kahju vaid, et eilsed ja kardetavasti juba ka homsed sõnad seda usku kõigutavad. Sest kuidas teisiti saakski see olla, kui jälgida inetut vastandamist ja poliitilist mõõduvõttu lasteaedade ümber.

Seepärast tahan ma kõigilt riigi ja kohaliku elu korraldamise eest vastutavatelt poliitikutelt täna siin avalikult küsida: kes on andnud teile õiguse emasid hirmutada, neisse ebakindlust külvata ja nende plaane segi lüüa? Kes?

Ma küsin: kas Eestis on tõesti lapsi juba liiga palju? Kas emad peavad tõesti riigi- ja linnavõimule tänulikud olema selle eest, et muude tähtsamate asjade kõrval ka lasteaedadega veel tegeldakse? Ma küsin: kes on andnud teile voli avaldada jõhkrat survet lasteaedade töötajatele ja seadnud nende ette võimatuid valikuid? Kes?

Ma palun vabandust, et emade murest on saanud vahend parteipoliitilise õiguse tagaajamisel. Ma palun vabandust, sest mulle tundub, et need, kes lahenduste pakkumise asemel omavahelisi arveid klaarivad, ei näe endas vähimatki süüd.

Sellest on kahju ja mul on häbi.

Ma tean, et täna on rõõmu ja tänu, aga mitte kurjustamise päev. Sestap ärme kaota ka lootust, et tänased rõõm ja tänu tulevad südamest ja jäävad kestma. Meil on põhjust oma emade ja vanaemade üle vaid rõõmu ja uhkust tunda ning neid tülgastavast sõnasõjast säästa.

Just teie, me tütred, naised, emad ja vanaemad, kannate edasi püsiväärtusi ja esitate lihtsaid küsimusi, kui mehed asja liiga keeruliseks ajavad. Näiteks küsite te üha tungivamalt, et miks tavatsevad mehed defineerida perele, õppimisele, kultuurile ja iseendale pühendatud tunde ja päevi eituse kaudu. Et see on aeg, mil tööl ei olda.

Ometi on just endale ja oma lähedastele elamise hetked nood kõige hinnalisemad. Vaid neil hetkedel tajume oma töö tegelikku väärtust, selle mõtet.

Just perele pühendatud ajast võrsub parem ja tervem Eesti, sest emade eeskuju on alati õpetanud meid õppima, hoolima ja nägema. See eeskuju on meid õpetanud tegema valikuid. Need oskused ei kao ka siis, kui lapsed juba kaela kannavad. Nad kannavad emade ja vanaemade tarkust edasi.

Kallid naised, head emad ja vanaemad.

Me räägime ühiskonnas palju rollidest, uusimal ajal ka mitme rolli ühendamisest ühes elus. Me räägime vastutuse jagamisest ja ümberjagamisest perekonna, kogukonna ja ühiskonna vahel.

Tänapäeva ema näeb oma silmaga ära kõigi oma laste täiskasvanuks saamise ja elluastumise ka juhul, kui neid lapsi sünnib terve inimpõlve vältel. Meie esiemadele sada ja veelgi enam aastat tagasi seda rõõmu ja vastutust ei jätkunud.

Järelikult on naiste üha kasvav oodatav eluiga juba sünnitanud täiesti uue teema rollide ühendamisel. Nimelt, kuidas ühitada ema, vanaema ja miks ka mitte vanavanaema rollid.

Emaks olemise mõte seisneb ju ka selles, et laste sünnitamise ja suureks kasvatamise töö vilju saaks jälgida seni, kuni silm seletab. Me jääme oma emadele alati lasteks, see suhe küll teiseneb, kuid ei murdu tugevas peres kunagi.

Ema hoole ja andmise rõõm on ürgset laadi. Seda ei pea riigivõim korraldama. Aga riik võiks tunnustada ja toetada kõiki neid, kes näiteks vanaemana tahavad jagada hoolt ja armastust nii omaenda kui teiste lastelastele.

Kui meie hulgas on naisi, kes näevad just vanaema rollis oma parimat eneseteostuse võimalust, siis miks mitte seda toetada? Nad on ju täies jõus, neil on oskusi, tahet ja sageli ka vaba aega. Neid on rohkem, kui kunagi varem.

Hinnakem seda valmisolekut. Kui mitte muul põhjusel, siis kasvõi riigi ja mõne kohaliku omavalitsuse kroonilise suutmatuse tõttu kindlustada kõigile soovijatele lasteaiakoht ja tagada lasteaednikele vääriline palk.

Me väärtustame emadust, eriti täna, emadepäeval. Aeg on küps astuda järgmine samm ning püüda leida praegusest täiuslikum ja hinnatum roll ka vanaemadusele. Võimsaid eeskujusid, tugesid oma lastele ja eeskujusid lastelastele, ei ole vaja kaua ja kaugelt otsida. Nad on meie keskel, ka siinsamas saalis.

Aitäh teile kõige eest. Kaunist emadepäeva.

 

Tagasi üles