Saada vihje

Kütteperiood, elekter ja punane kukk

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Alas
Andrus Alas Foto: Erakogu

PÄÄSTEAMETI statistika näitab, et rohkem kui kolmandik elektrisüsteemist alguse saanud õnnetusi juhtub jaanuarist märtsini. Selle põhjuseks on suurem koormus, mis mitu korda kasvava tarbimise, sealhulgas kütmise tõttu elektrisüsteemile osaks langeb.

Elekterküte on tegelikult üks ohutumaid kütmisviise. Õnnetusi juhtub peamiselt kolmel põhjusel: kütteseadet kasutatakse ebasobivates tingimustes, see pole tehniliselt korras või on see elektrisüsteemi jaoks liiga võimas. Ohtlikuks võib kujuneda just mitme kütteseadme üheaegne kasutamine.

Kindel märk elektrijuhtmestiku ülekoormusest on kaitseseadmete, näiteks automaatide ja korkide väljalöömine. Sageli suhtutakse sellesse kergekäeliselt ja tülikat probleemi püütakse lahendada kaitseseadme suurema vastu vahetamisega. Samas ei lahenda «pumba» võimsuse kasvatamine probleemi. Vastupidi: kaitseseadme suurendamine võib elektrijuhtmestiku üle koormata ja see võib ühel kurval päeval lõppeda süttimisega.

Tagasi üles