MULK ÜTLEP VÄLLÄ: Engesandi ja sandi enge

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kalle Gaston
Kalle Gaston Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Mulgimaal käüsive viil sada aastet tagasi kooljakuul pääle märdi- ja kadrisante kah engesandi. Valge rõõva ollive neil ümmer, majja na es tüki, andit es küsi, ulusive nõndasama akne taga.

Pirle om sii komme ammugi unetet nigu kah pallu tõisi esivanembide kombit. Nõnda me ei täägi, mis mõte sel engesanditemisel olli. Üits võis olla sii, et vanarahvas usk, et koolnu ei ole kunnigil kadunu – na toimeteve engeilman ilma luust ja lihast kerete oma asju edesi.

Meie muudsan ilman arvame täädvat, kudas asja tegelikult käive – et kui inimese kere ärä koolep, sis om temäge kik läbi. A vana usu kõneleve sedä, et inimene omgi eng, et kere om justku rõõvas, mes eluaas pääle tõmmates ja illemp ärä visates.

Tagasi üles