P, 5.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Naabrivalve liikumine hajus huvinappusesse

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Naabrivalve liikumine hajus huvinappusesse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sakala leidis eelmisel nädalal põgusa ringsõidu käigus mitu lõhutud Naabrivalve silti. Samas oli terveid näha tunduvalt rohkem.
Sakala leidis eelmisel nädalal põgusa ringsõidu käigus mitu lõhutud Naabrivalve silti. Samas oli terveid näha tunduvalt rohkem. Foto: Rannar Raba / Sakala

Kümnendi eest laia tähelepanu pälvinud Naabrivalve liikumine tukub Viljandis varjusurmas, kuid elanikud on toonase ajaga võrreldes rohkem harjunud oma kodu ümbruses silmi ja kõrvu lahti hoidma.

2003. aasta kevadel kirjutasid Viljandi linnavalitsuse, politsei ja mittetulundusühingu Eesti Naabrivalve esindajad raekojas alla koostööleppele, mille kohaselt asuti üheskoos pingutama selle nimel, et elurajoonide asukad võtaksid senisest rohkem vaevaks naabritega tuttavaks saada ning kahtlast tegevust märgates korrakaitsjaid informeerida.

Paljud on lõhutud

Peagi ilmusid paljudele tänavanurkadele, aga ka kortermajade seintele oranžid sildid, mis andsid möödujatele teada, et nood sisenevad piirkonda, mille elanikud on kokku leppinud  üheskoos korra hoidmises. Suur osa tahvlitest on puutumatuna omal kohal püsinud tänaseni, kuid mitmel pool leidub neidki, mille kallal on vandaalid jõudu pruukinud ning mis ei näi enam kedagi huvitavat. Seega on ilmne, et Naabrivalve sõnum ei ole neis paigus tänaseni pärale jõudnud.

Ühingu kodulehel Viljandimaa projektijuhina kirjas olev Ulvi Vassar pole oma sõnul tegelikult juba mitu aastat sellekohase tegevusega seotud olnud. Ühtlasi ei tea ta, et keegi teine oleks tema koha üle võtnud.

Vassari sõnul pole ükski toona asutatud Naabrivalve sektsioon viimastel aastatel mittetulundusühingu egiidi all midagi korda saatnud. «Eks see asi sumbunud paljuski huvipuudusesse. Korraldasin koolitusi ja kokkusaamisi, kuid neist vaevusid osa võtma vaid üksikud,» kirjeldas ta.

Täitis siiski eesmärgi

Seda, et Naabrivalve oleks üle Eesti päriselt välja surnud, Ulvi Vassar siiski ei kinnitanud, öeldes, et mitmes teises linnas, näiteks Raplas, Türil ja Tallinnas leidub väga elujõulisi piirkondi. Ühtlasi avaldas ta veendumust, et mitmel pool Viljandiski on kümnendi eest algatatud tihe naabritevaheline läbikäimine säilinud seniajani – aktiivsed ja hoolivad inimesed suhtlevad ikka omavahel ja pööravad kahtlastele vahejuhtumitele tähelepanu.

Kohaliku politseijaoskonna juht Alvar Pähkel nentis, et korrakaitsjaid pole juba ammu Naabrivalve kohtumistele esinema kutsutud, kuid leidis, et laias laastus täitis see liikumine omal ajal püstitatud sihi siiski üpris hästi. «Inimeste suhtumisse tuli murrang. Liikumise mõte oligi tekitada suurem sotsiaalne järelevalve ning minu meelest andis see tulemuse, sest ükskõiksust on praegu kindlasti vähem,» selgitas ta.

Mis puutub lõhutud siltidesse, siis neid on Ulvi Vassar oma kinnitusel jõudumööda maha võtmas käinud hoolimata sellest, et otsest kohustust tal selleks pole. Ühtlasi avaldas ta lootust, et ka elanikud, kes on õppinud oma kodupiirkonda hoolivamalt suhtuma, ei pea paljuks rikutud tahvlitega midagi ette võtta. Tervete äraviimiseks ei näe ta aga põhjust, sest valvsuse õhutajatena on neist igal juhul pigem kasu kui kahju.

Märksõnad
Tagasi üles