Kõrvad kinni, silmad ka

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kris Süld
Kris Süld Foto: Erakogu

ÜHA ENAM NÄEN ma tänavapildis inimesi, eelkõige omasuguseid noori, kel on jalutuskäigu või rattasõidu ajal kaaslaseks MP3-mängija, telefon või iPod, millest nad läbi kõrvaklappide muusikat kuulavad. Ega seal suurt vahet ole, millise vahendiga seda täpselt tehakse – ühtviisi ohtlik on see ikka.

Möödunud kolmapäeva õhtutundidel sõitis Tartus jalgrattaga rongi ette 17-aastane poiss ja sai surma. Teadaolevalt kuulas ta õnnetuse hetkel kõrvaklappidest muusikat.

Ühest kohast teise liikudes muusika kuulamine tundub olevat kiiresti hoogu koguv trend. Olen harjunud ka ise jalutades muusikat kuulama, sest kasutades kõndimiseks üldjuhul kõnniteed, tundub risk minimaalne. Seevastu jalgrattaga sõites hoian kõrvad «vabad», sest esiteks sunnivad auklikud teed aeg-ajalt nii mind kui autojuhte tegema manöövreid, mida ei pruugi ette näha, ja teiseks kaldun ma muusikasse sisse elama ning tähelepanu keskendub lõpuks liikluse asemele sellele.

Märksõnad

Tagasi üles