/nginx/o/2009/09/11/233752t1hf6e2.jpg)
Takistamaks marutaudi levikut ja kaitsmaks koduloomi ja inimesi marutaudi nakatumise eest, viib veterinaar- ja toiduamet 10.—31. maini kogu Eesti territooriumil läbi rebaste ja kährikute suukaudse vaktsineerimiskampaania.
Metsloomadele puistatakse vaktsiini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast ja Saaremaast ning liigutakse edasi läänest ida poole kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse Läti piirini. Viljandimaa kohal puistatakse vaktsiinipakke 13. ja 14. mail.
Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Vaktsiini ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada nähtavus.
Vaktsineerimisprogramm on seni andnud häid tulemusi. 2009. aasta vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 88 protsenti sihtgrupi loomadest. Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudis loomade arv. 2008. aastal avastati kolm marutaudijuhtumit. 2008. aasta märtsist senini on leitud marutaudi kolmel rebasel. Juhtumid leidsid aset eelmisel suvel Põlva- ja Võrumaal Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses.
Kui vaktsiinipala leitakse, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta! Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (nahka ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida hoovis!
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati haigestunud isendi surmaga. 2007. aastal diagnoositi Eestis neli marutaudijuhtumit, neist kaks kodu- ja kaks metsloomal. Aasta varem avastati marutaud 114 loomal. Eelmistel aastakümnetel on Eestis leitud keskmisel mõnisada marutaudijuhtumit aastas, 2003. aastal aga diagnoositi haigust rohkem kui kaheksasajal loomal.
Veterinaar-ja toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassidel ja koertel regulaarselt, sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist kuni kaheaastase vahega, saaks tehtud marutaudivastane vaktsineerimine.