Pühapäeval, 9. mail on Eestis lipupäev. Emadepäeva ja Euroopa päeva puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused, avalik-õiguslikud organisatsioonid ning Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.
9. mail heisatakse riigilipud
7. mai 2010, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa päeva puhul heiskavad Eesti lipuga koos Euroopa Liidu lipu riigikogu, vabariigi president, vabariigi valitsus, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ministeeriumid, Eesti Pank, kaitseväe peastaap, maavalitsused ja omavalitsusorganid.
Emadepäeva traditsioon pärineb Ameerika Ühendriikidest ning sellega austatakse ja väärtustatakse emade rolli ühiskonnas. Eestisse jõudis emadepäeva tähistamise komme 1922. aastal naiste karskusliidu sekretäri ja kirjaniku Helmi Mäelo algatusel. Emadepäev on kõikide emade ja perede tähtpäev.
1950. aasta 9. mail tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schumann ettepaneku ühendada Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste Euroopa riikide söe- ja terasetootmine. Sellega sai alguse Euroopa liitumine ning 1985. aastal Euroopa Liidu tippkohtumisel Milanos otsustati 9. maid hakata tähistama Euroopa päevana.
Eesti lippu heisates tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile. Kui Eesti lipp heisatakse koos mõne muu lipuga, peavad lipud olema võrdse laiusega ja heisatud eraldi seisvatesse võrdse pikkusega lipuvarrastesse või -mastidesse ning asuma ühel kõrgusel, kui Eesti lipp peab olema auväärsemal kohal. Auväärsem koht tähendab, et lipurivi tagant vaadates asetseb Eesti lipp teste lippudega võrreldes paremal.
Lipud heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul. Kui lippu ei langetata, tuleb hoolitseda, et see oleks pimedal ajal valgustatud.