/nginx/o/2013/10/22/2565988t1h7d5c.jpg)
Maanteeameti statistika kohaselt on Viljandi–Tartu maanteel sõites võimalus avariisse sattuda kaks korda suurem kui surmamaanteeks ristitud Tallinna–Tartu teel.
Tartust Viljandisse on ohtlikum sõita kui Tartust Tallinna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga saja miljoni läbitud autokilomeetri kohta juhtus aastaga Tartu ja Viljandi vahel 1,6 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Tallinna–Tartu maanteel Järva ja Jõgeva maakonna piirides oli see näitaja poole väiksem.
Maanteeamet kogub juba aastaid statistikat inimkannatanuga liiklusõnnetuste koondumispaikade kohta ning talle teeb muret avariide kasv Viljandi ja Tartu vahelisel teel.
Liiklusohutusprogrammi talituse peaspetsialist Sirje Lilleorg selgitas, et liiklusõnnetuste koondumiskoha definitsiooni eeldab kolme aasta jooksul vähemalt kolme inimkannatanuga liiklusõnnetust teelõigu kilomeetri kohta. Selle järgi ei ole aastatel 2010–2012 Tartu ja Viljandi vahelisel maanteel ühtegi koondumiskohta tekkinud.
«Küll aga teeb viimase aasta jooksul muret üldise avariilisuse kasv nimetatud teel,» jätkas Lilleorg. Kui 2012. aasta oktoobrist käesoleva aasta septembrini registreeriti kogu Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme teel kaheksa inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles siiski hukkunuid ei olnud, siis mullu oktoobrist käesoleva aasta septembrini kogunes õnnetusi juba neliteist, neist pooled Viljandimaal.
«Arvestades suhteliselt madalat liiklusintensiivsust teiste põhimaanteedega võrreldes, võib väita, et oht inimkannatanuga õnnetusse sattuda on sellel maakonda läbival teeosal suur,» ütles Lilleorg.
Rohkem kui liikluskorraldus mõnes konkreetses kohas, mõjutab siinseid õnnetusi Lilleoru sõnul alkohol: neljas õnnetuses seitsmest oli juht kas joobes või alkoholi tarvitamise tunnustega, lisaks ei olnud ühel roolikeerajal juhtimisõigust.