/nginx/o/2009/01/13/116742t1h20bc.jpg)
5. MAI «Sakalas» ilmunud artikli «Teerull pole haridusreformi elluviimiseks parim vahend» autor Jaak Allik esitab mitu väidet, mis vajavad linnavolikogu esimehe selgitusi.
Tarmo Loodus: Volikogu töökorda ei rikkunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lühidalt ja lihtsalt öeldes: Allik vassib. Tunda annab tema pikaajaline eemalolek kohaliku elu edendamisest.
Viljandi linnavolikogu ei rikkunud eelmisel istungil töökorda. Ja veel: kõigi valimisliidu Kodune Viljandi liikmete nimel ei saa Allik rääkida, sest mitu selle nimekirja inimest on koolivõrgu ümberkorraldamise poolt.
VILJANDI linnavolikogu töö aluseks on kehtivad seadused ja määrused ning volikogu töökord. Nendele tuginedes volikogu ka toimib. Jaak Allik kasutab oma seisukohtade kaitsmiseks kõiki võimalusi ning sel otstarbel on rakendatud ka üks volikogu töökorra punkt.
Volikogu töökord on üles ehitatud selle toimimisele etappide viisi. Töökord koosneb 11 peatükist, mis annavad astmelised tegutsemisjuhendid eri etappides.
Jaak Allik viitab kolmanda peatüki «Istungi ettevalmistamine» paragrahvile 18: «Volikogu liikmed, komisjonid, fraktsioonid ja linnavalitsus esitavad oma seisukohad eelnõu kohta, vajaduse korral ka ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks hiljemalt komisjoni koosolekul.»
Tal on õigus. Komisjon saab oma istungil käsitlemiseks selleks ajaks esitatud ettepanekud ning arutab need läbi ja teeb olemasoleva teabe põhjal volikogule oma ettepaneku. See on niiviisi sellepärast, et tavaliselt on komisjonides vaid mõni volikogu liige ja enamik volikokku ei kuulu. Kui ettepanekute arutamise koht oleks ainult volikogu, poleks laiapõhjalistel komisjonidel enam mõtet.
Volikogu istungi töökord on sätestatud peatükkides neli kuni kaheksa. Kuues peatükk reguleerib küsimuste arutamist istungil.
Üldine põhimõte, mille volikogust pikka aega eemal olnud Jaak Allik ilmselt ära on unustanud, on lihtne: volikogu arutab komisjonidest tulnud eelnõusid ja otsustab nende kinnitamise või tagasilükkamise. Volikogu saalis toimub viimane arutamine ja parandusettepanekute või tagasilükkamisettepanekute esitamine. Volikogu komisjonide ettepanekud muutuvad volikogu liikmete arutelude järel istungil hääletamiste tulemusena otsusteks või määrusteks.
Kui volikogus enam ettepanekuid esitada ei tohi, siis mida seal üldse teha? Siis on volikogu komisjon kummitempel. See aga on vastuolus volikogu liikme põhiõigusega ise otsustada.
Viimasel volikogu istungil oli arutusel komisjoni ettepanek korraldada koolivõrk ümber, nii et Viljandisse jäävad kolm põhikooli ja üks gümnaasium. Arutelu juhtiv komisjon oli arenguküsimustega tegelev eelarvekomisjon.
Komisjon toetas otsust ühehäälselt. Ka Koduse Viljandi liikmed olid selle poolt. Pidada sinna kuuluvaid inimesi linna arengu küsimustes pehmelt öeldes ebapädevaks, on halvustav suhtumine.
Volikogu istungi ajaks oli peale komisjonide istungite toimunud hulk avalikke arutelusid. Viimane neist oli Koduse Viljandi koosolek. Sellel tehti ettepanek lükata ümberkorraldused aastasse 2012. Volikogu istungiks oli linnavalitsusel see ettepanek ka ministeeriumiga läbi räägitud. Linnavalitsus tegi volikogus ettepaneku muuta rakendumine aasta hilisemaks.
Istungi juhataja täitis volikogu töökorra seitsmenda peatüki «Hääletamine» paragrahvi 54: «Enne küsimuse lõpphääletamist pannakse hääletusele istungi juhatajale esitatud kirjalikud parandusettepanekud eelnõu osas, kui seda nõuab vähemalt 1 volikogu liige.»
JAAK ALLIKU artikli tegelik tagamaa on teine: soov teha koolivõrgu ümberkorraldused teistmoodi, jättes Jakobsoni gümnaasiumi keskkoolina alles. Seda volikogu enamus ei toetanud.
Volikogu on otsuse langetanud. Nüüd hakkab pihta ettevalmistusaeg põhikoolide ja gümnaasiumi käivitamiseks. Esmaspäeval allkirjastab linn koostöölepingu haridusministeeriumiga.
Algab sisu loomine. Linnavalitsus ja volikogu hariduskomisjon on selles protsessis juhtivad tegijad.
Kindlasti arvestatakse uue gümnaasiumi kujundamisel õpilaste arusaamistega. Mitte keegi ei taha oma lastele koolielu ümberkorraldamise tõttu lisamuresid, eriti lõpuklasside õpilastele.
Siin on ruumi ja aega põhjalikeks aruteludeks. Enam pole vaja tegelda küsimusega, kas teha, vaid tuleb tegelda küsimusega, millist ja kuidas teha.
Head tahet ja positiivsust uuenduste ettevalmistamiseks!