/nginx/o/2013/11/05/2599960t1h3311.jpg)
Suure tõenäosusega oli esmaspäeval viljandi- ja valgamaalasi ehmatanud kärgatuste taga esimene vaba Eesti teavas tehtud ülehelikiirusel lend.
Vaba Eesti taevas nägi esimest ülehelikiirusel lendu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sakala uuris Eesti õhuväe teavitusspetsialistilt Alar Laatsilt, kas on võimalik, et esmaspäeval Viljandi- ja Valgamaa kohal õppelendu teinud NATO hävitajad, mis tekitasid erakordselt valjusid pauke, liikusid siiski märksa madalamalt kui ametlikus teates märgitud kümmekond kilomeetrit.
Olles lennuinfo üle kontrollinud, märkis Laats, et lend toimus ikkagi 28 000 jala ehk ligi üheksa kilomeetri kõrgusel. Eriliseks muutis selle aga asjaolu, et tõenäoliselt oli tegemist esimese korraga pärast Eesti iseseisvuse taastamist, mil lennumasinad liikusid siin ülehelikiirusel.
Staažikamad õhuväelased ei mäleta, et Eesti Vabariigi õhuruumis oleks varem sooritatud ülehelikiirusega lende. Küll aga juhtus seda Vene ajal. Seega, kui mälestused on õiged, oli esmaspäeval tegu niinimetatud esmalennuga.
Ülehelikiiruse puhul tekib lennuki taha eriline väga tugev lööklaine, mille levik ei allu tavaliste helilainete levimise seaduspärasustele. „Minu oletuse kohaselt oli eile atmosfääri seisund ilmselt eriti soodne sellise lööklaine levikuks. Aga see on vaid minu oletus ja see võib ekslik olla. Eilsete lennukite lennukõrguses ei ole põhjust kahelda,“ selgitas teavitusspetsialist.
Ülehelikiiruseks nimetatakse kiirust, mis on suurem kui heli kiirus antud keskkonnas. Kuivas õhus merepinnal temperatuuril 20 °C on heli kiirus ligikaudu 343 meetrit sekundis ehk 1235 kilomeetrit tunnis.