/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2013/11/04/2598548t1h6e9d.jpg)
Kui soojal ajal on üpris tavaline, et niipea kui traktor põllule saab, järgneb sellele kümneid toitu noolivaid valge-toonekurgi, siis novembri algul selle linnuliigi esindajat näha on üsna tavatu.
Üksik toonekurg on jäänud künnijälge hiiri noolima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kookla külas Suure-Kapsta bussipeatuse juurest üle tee, just sealsamas, kus traktor kesapõldu kündis, võis eelmise nädala lõpul üht veidike määrdunud ja puhevil sulestikuga toonekurge niiskust trotsimas näha. Aeg-ajalt toksas ta nokaga uduvihmast märga mulda.
Soe sügis soosib paigalejäämist
«Hiiri või vihmausse ta sealt ilmselt saab ja ka konni on viimastel päevadel liikumas olnud,» rääkis naabruses elav Gustav Siniväli. Nii tema kui ta abikaasa on toonekurge juba nädala jagu näinud.
«Ta on seal sellest saati, kui künd algas,» tähendas Siniväli. «See on suur põld ja vahepeal kõva vihmaga seda ei küntud, aga kurg oli ikka platsis.»
Eesti ornitoloogiaühingu nõukogu esimees Margus Ots tähendas, et linnu pärast muretsema praegu veel ei peaks, sest sügis on olnud erakordselt soe ja see veel kestab. «Üksikuid jääb ikka hilisemaks,» lausus ta ja rääkis, et kuigi põhiline osa toonekurgedest läks ära juba septembris, siis oktoobris hakkas neid ikka siin ja seal silma.
«Ka teisi liike, eriti läänerannikul kõiksugu veelinde, keda muidu ammu enam sel ajal siin ei ole, on tänavu ikka veel üksikult näha,» lisas ta.
Gustav Sinivälja sõnul on tegu iseenesest korraliku kurega, kuigi tume nokavärv annab tunnistust, et ta on noor.
Margus Ots nentis, et noore linnu puhul võib paigalejäämise põhjus olla segasem. «Vahel ikka juhtub, et lind on otsustanud lihtsalt kauem siin olla või on vigastus või haigus minekut takistanud.»
Nälg ei tohiks veel kimbutada
Toonekurg kannatab Margus Otsa sõnul päris hästi ka külmemat ilma ja ilmselt on lind leidnud endale Kooklas koha, kus tal on toitu piisavalt. Praegu peaks ornitoloogi sõnul jätkuma hiiri, kes ka muul ajal on üks peamine toonekure toit. Ots avaldas lootust, et külmade saabudes läheb kurg siiski kenasti ära.
Kuigi tuule ja vihma käes oli mahajäänud lind sulestiku üpris puhevile ajanud ja üsna kindlasti võiks arvata, et tal on kõhe, avaldas Ots lootust, et külm kurge veel ei kimbuta. «Vahel on toonekured jäänud ka talveks siia ja elavad isegi 20 külmakraadi üle, aga selliseid üksikuid jääjaid muidugi ka toidetakse,» lausus ta.