Pika ja põneva ajalooga maja keset linna

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Teise maailmasõja ajal sai hoone tugevasti kannatada ning see taastati stalinistliku arhitektuuri tavasid järgides 1953. aastal kultuurimajana. Nüüdseks on hoone juba 60 aastat kultuurisündmusi pakkunud ning olnud koduks paljudele harrastajatele. Aastakümnete jooksul on maja näinud mitmesuguseid aegu ja värvikaid kultuuritegelasi.


60. aastapäeva künnisel seisva Viljandi kultuurimaja ajalugu on kirev. Viljandi kultuurimaja, praeguse Sakala keskuse ajalugu ulatub XVIII sajandi viimasesse veerandisse, mil kultuurimaja asukohal tegutses Seasaare kõrts ja võõrastemaja. Nime oli koht saanud maja tagaõues suure tiigi keskel asuva saare järgi, kus juba orduajast sigu kasvatati. Aastail 1922–1924 ehitati Seasaare kõrtsile teine korrus, mis sai mõneks ajaks Ugala teatri koduks. Lisaks kõrtsile olid esimesel korrusel avanud uksed mitmed ärid.

Põhjatu mäda tiik

Kultuurimaja ajalugu uurinud Heiki Raudlale meeldib selle majaga seoses üks vana legend. Sellest, mis asunud seal ordu ajal, kirjutas enne 1940. aastat Viljandi Jaani kiriku õpetaja ja ajaloohuviline August Westren-Doll: «Seal, selle koha peal, olnud põhjatu mäda tiik. Tiigi keskel oli saar ja seal elasid pühad sead. Need sead käinud ringi mööda tolleaegset linna ja keegi ei tohtinud neil kõverdada harjaseotsagi. Nad olnud justkui pühad lehmad Indias. Sellest saanudki hiljem teeäärde ehitatud kõrts endale nime Seasaare.»

«Seega asus muistsel ajal Sakala keskuse kohal keset mäda tiiki pühade sigade saar,» nendib Raudla. «Kui aga uurida vanu Viljandi kaarte, leiab sealtki Seasaare kõrtsi, saare ja tiigi kohta infot. See ei lange kõiges kokku Westren-Dolli ja tolleaegse ajakirjanduse seisukohtadega. Põhjus võib ka olla selles, et linnas oli tiike mitmes kohas.»

1790. aasta Viljandi linna kaardil on Seasaare kõrts juba nüüdse Sakala keskuse asukohas. 1785. aasta kaardil asus kõrts praeguse Jakobsoni tänava ääres asunud lastepargi lähedal. Samal kaardil on kujutatud sealsamas lähedal tiik ja tiigi peal saar.

«Kui seal tõepoolest mingil ajal sigu kasvatati, siis võis rahvas seal asunud kõrtsi tõepoolest Seasaare kõrtsiks kutsuda,» arvab Raudla. «Millal sinna lastepargi juurde kõrts ehitati, pole täpselt teada. Ilmselt anti pärast 1785. aastat linnale osa mõisamaast ära. Kui vastsele kreisilinnale eraldati teiste hulgast Tartu-Posti-Jakobsoni-Koidu tänavate vahelised kvartalid, viis mõis kõrtsi teisele poole Tallinna maanteed praeguse Sakala keskuse kohale. Nimi Seasaare aga jäi kõrtsile alles, sellega oldi harjutud.»

Üleviimine leidis aset 1785. ja 1790. aasta vahel. Seega võib öelda, et esimene kõrtsihoone ehitati sinna ajavahemikul 1785–1790. Seasaare kõrtsist sai üsna pea linnas käivate talumeeste armastatuim peatuskoht.

Sirp ja vasar

Raudlale kui ajaloohuvilisele meenub selle hoone värvikast minevikust üks seik lähiajaloost. Viljandi kultuurimaja lava kohal rippus kaunistusena kipsist raamat koos sirbi ja vasara kujutisega aastakümneid. Isegi taasiseseisvumise tormilistel aastatel ei pööranud keegi esialgu sellele pisikesele lisandile tähelepanu.

«1997. aasta algul pidasid Eesti sõjameeste Sakala ühingu liikmed kultuurimaja saalis oma koosolekut,» räägib Raudla. «Koosoleku lõpus tõusis aga üks välismulk püsti ja küsis: «Kas te teate ka, missuguse nõukogude sümboli all me ikka veel istume?» Saalisolijad lõid silmad üles ja nägid prožektorivalguses säravat valget sirpi ja vasarat.»

Sõjamehed esitasid 25. märtsil linnavalitsusele kirja, kus nõuti sümbolite eemaldamist. Ligi üheksa kuud kestis tormiline vaidlus, kas võtta need maha või jätta alles. 1. märtsil 1997 võtsid linnapea Tarmo Loodus, endised sõjamehed ja päästeameti mehed sirbi ja vasara maha ning viisid muuseumisse.

«Viljandi kultuurimaja on olnud mitme põlvkonna viljandlastele mõnus ajaviitmise ja seltskondliku tegevuse koht, kus on ka palju pidusid peetud,» kinnitab Raudla. «Praegu on ta sedasama, kuid uhkemates ruumides ja tänapäevaste võimalustega. Sakala keskusest peaks tulevikus kujunema Viljandi kultuurikollektiivide tõeline kodu.»

Peagi avatakse Sakala keskuses Viljandi kultuurimaja värvikat ajalugu tutvustav näitus, mida saab külastada 30. detsembrini.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles