Kalju Komissarov: olgu see minu viimane uhke väljakutse

Kalju Komissarov lähtub teatrit juhtides sellest, et väikeses linnas peab pakkuma väga mitmekesist repertuaari. Vastasel korral napib publikut ning teater tuleks kinni panna. Foto: Ardi Truija/Pärnu Postimees

Kohtusin Kalju Komissaroviga Viljandi kultuuriakadeemia tudengite puhkeruumis. Muude rekvisiitide hulgas hakkas seal silma paberisse mässitud kirves.

Ehkki tegemist polnud sõjakirvega, Komissarovil heitlustest puudust ei tule. Järgmised kolm aastat on ta Pärnu Endla teatri kunstiline juht.

Kalju Komissarov, kas jätkate Viljandis teatritudengite õpetamist?

Sellest tööst ma kindlasti ei loobu. Olen teatrikunsti professor ja juhtiv õppejõud. Administratiivsest tööst ehk osakonna juhtimisest olen taandunud.

Kuidas värsketel õpilastel läheb?

Äsjase rebaste ristimise peo tõttu olid nad öösel magamata ning eile tunnis väsinud, väga väsinud. Aga küll nad kosuvad. Tänavu võeti vastu 21 tudengit. Rühmas on üheksa tudengit, kelle emakeel on vene keel ning kelle perspektiiv ja väljund on vene teater. Tänu keele valdamisele saan nendega kenasti hakkama. Kokkuleppe kohaselt saadab suur Vene riik kaks korda aastas Moskvast õpetajaid neid juhendama.

Teie otsus Endla teatrisse asuda tuli paljudele üllatusena. Kuidas see mõte tekkis?

Ettepanek tuli teatri poolt. Algul ütlesin loomulikult ei. Aga kui olin öö otsa mõelnud, helistasin tagasi ja ütlesin, et arutame veel seda asja. Põhiliseks meelemuutjaks sai asjaolu, et väga paljud sealsed näitlejad on minu endised õpilased. Üks Viljandi kooli lend läks sinna täies koosseisus. Viimase kuue aasta jooksul olen Endlas teinud neli lavastust, neist üks on seniajani mängukavas.

Pika elu jooksul olen näinud palju lollusi, mida teatrijuht ei tohiks teha. Samas mõtlesin, et olen juba 67-aastane. Eesti meeste keskmist eluiga arvestades peaksin juba jupp aega olema surnud. Nii mõtlesin, et olgu see minu viimane uhke väljakutse enne pensionile jäämist. Esimeste kuudega olen end Endlaga kurssi viinud ning vastuvõetud otsust ma ei kahetse.

Milliseid lollusi olete juba avastanud?

Need jätan enda teada. Nagu ikka, algab ja lõpeb kõik ühes ja samas kohas – inimestevahelistes suhetes. Olen tegelnud nende korrastamise ja reguleerimisega. Samal ajal olen dramaturgiga koostöös jõudnud repertuaari planeerimisega 2015. aastasse.

Olete öelnud, et te ise lavastama ei kipu.

See oli üks minu palveid ja tingimusi, et esimesel aastal ma ei lavasta. See andnuks mulle rohkem aega kunstilise poole ja sisuliste asjadega tegelda. Paraku ei haakunud Merle Karusoo muude plaanidega teatritükk, kuhu teda pikalt oli kavandatud. Et väga olulise projekti jaoks kohe asendajat leida polnud võimalik, tuli mul lavastamine ette võtta.

Millise projektiga on tegemist?

See on lugu Johannes Vares-Barbaruse elust. Teatavasti oli ta arst ja luuletaja, kellest sai esimese Eesti nõukogude valitsuse juht 1940. aastast kuni surmani 1946. aastal. Tema oli osaline Eesti liitmisel Nõukogude Liiduga. 1941. aasta juulis põgenes Vares-Barbarus Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele mõeldud kommunistlikku propagandat.

1946. aastal leiti ta oma korteris vannitoa põrandalt surnuna. Tema surma asjaolud on täpsemalt selgitamata. Esialgu väideti, et ta suri pärast lühikest, kuid rasket haigust, kuid hiljem on peetud kõige tõenäolisemaks, et tegu oli enesetapuga. Ta leiti põrandalt verisena, tema kõrval lebas 7,65-millimeetrine püstol Walther ja padrunikest ning vannitoa aknalaual olid hüvastijätukirjad, üks ülemnõukogu presiidiumi asetäitjale Nigol Andresenile ja teine abikaasale. On oletatud ka seda, et ta tapeti.

Milline versioon teie meelest tõenäolisem tundub?

Kaldun selle poole, et ta pigem ise laskis ennast maha. Võimalik, et kui tema ideaalid nõukogude riigist purunesid, otsustas ta pettununa mängust taanduda.

Tundub olevat väga põnev materjal.

Kahtlemata. Olulistes rollides on veel tema abikaasa, Johannes Semper abikaasaga ja Heiti Talvik. Riigimeestest osalevad Stalini eriesindaja Andrei Ždanov ja Konstantin Päts. Mastaapsesse tükki on kirjutatud üle 30 tegelase, aga mängida tuleb märksa väiksema arvu näitlejatega. See ei ole lihtne ülesanne.

Kes mängib Johannes Vares-Barbarust?

Peaosas on Indrek Taalmaa ja Karin Tammaru mängib tema abikaasat.

Kas võtate Ugala «Sajandist» šnitti ja teete neljatunnise mammutlavastuse?

Oi ei, ei. Piirdume 2–2,5 tunniga.

Endla teatris on säravaid näitlejaid. Potentsiaali tundub jaguvat.

Jah, meil on väga huvitavad näitlejad. Tuntumatest meenuvad Sepo Seeman, Jaan Rekkor ja Ago Anderson, väga võimsalt tulevad peale hiljuti Viljandist tuule tiibadesse saanud Priit Loog, Sten Karpov ja Kaili Viidas. 2014. aasta algusest saab meie uueks peakunstnikuks Liina Unt.

Järgmisel kevadel lõpetab lavakunstikateedri Tiit Ojasoo juhendatav lend ja praeguse kokkuleppe kohaselt lavastab Andres Noormets nendega Endlas teatritüki. Segamaks trupi verd, soovime ka sealt Pärnusse näitlejaid juurde värvata. Siis lisanduks minu õpilastele teistest esteetilistest printsiipidest lähtuva teatrikoolituse saanud inimesi.

Kuidas Endla teatri repertuaariga rahul olete?

Alati võib parem olla. Mina lähtun oma kavades sellest, et väikese linna teatris oleks väga erinevat repertuaari – kõigile tuleb midagi pakkuda. Juhul kui lähtutaks vaid väga kitsast sihtgrupist, jääks publikut napiks ning teater tuleks ruttu sulgeda.

Kui tihti Pärnusse jõuate?

Kui neljapäeval Viljandis tunnid lõpevad, istun autosse ning tunniga olen Pärnus. Koosolekud on Endlas reedeti, vajaduse korral olen seal ka järgmistel päevadel, öömaja on mul olemas.

Väga suure osa minu tööst moodustab näidendite lugemine ja seda võin ka kodus teha. Talvel on Viljandi tudengid kaks kuud meistriklassis Tallinnas nukuteatris ja vene teatris, siis olen Endlas pikemalt. Kui minu lavastuse proovid algavad, viibin Pärnus hommikust õhtuni.

Milline on kunstilise juhi roll teatris täpsemalt?

Erinevalt peanäitejuhist ei nõuta kunstiliselt juhilt lavastamist, muu on läbirääkimiste ja palga küsimus. Kunstiline juht peab garanteerima piisava repertuaari ja näitlejate hõivatuse. Samuti selle, et süsteem majanduslikult toimiks. Kui repertuaar on kiivas, ei ole ka majandusasjad korras, sest laias laastus tuleb pool rahast teatril endal teenida.

Kahe kümnendi eest ütlesite Kuku raadios, et olite õndsal stagnaajal nagu Brežnev: peanäitejuht, teatri direktor ja partorg ühes isikus. Nüüdki jagate end mitme rolli vahel. Kuulute ju veel nukuteatri nõukogusse.

Vahe on selles, et siis tuli neid rolle täita samas majas, nüüd on sündmuspaigad kolme linna vahel hajutatud. Nukuteatri asjadega tegelen seni, kuni Meelis Pai kokkukeedetud sodi ja mädapaise likvideeritud saab.

Juba kaks kümnendit tagasi kurtsite, et aega napib. Ütlesite, et tahaksite väga lugeda. Küllap on nüüdki jõudehetki keeruline leida.

Muidugi võiks aega alati rohkem olla. Teisalt on lugemine nüüd suur osa minu tööst, mis on seotud Endla teatriga.

Samas olete nimetanud oma suurimaks rõõmuks seda, kui mõni teie juhendatav noor nii-öelda lahti läheb. «Sel juhul hing laulab ja karjub sees,» tõdesite kunagi.

Jah, mis muu saab nii kaua sellel tööl hoida. Sel sügisel algas mul 29. aasta õpetajaametis. On vapustav märgata, kui noor hakkab asjadest aru saama. See on uhke tunne ning suurim tasu õpetaja töö ja vaeva eest.

Olete teatrijuhi ametit võrrelnud aedniku omaga. Kuidas elavad teie orhideed kodus  Siniallikul?

Orhideed olid suvi otsa õues, said kenasti puhata. Nüüd on nad taas toas, vandad õitsevad ja teisedki hakkavad riburada pidi pungi paotama.

Nagu puul või põõsal aias, tuleb teatriski pidevalt midagi kärpida või maha lõigata. Aias tuleb taimi rammutada ning kasta. Ülekantud mõttes tuleb teatris olevate inimestega samamoodi käituda.

TEATRIMEES

Viljandis elav teatri- ja filmilavastaja, pikaaegne teatritudengite koolitaja Kalju Komissarov on sündinud 8. märtsil 1946 Võrus.

• Aastatel 1968–1974 oli ta Tallinnfilmis režissöör.

• Aastatel 1974–1986 töötas Noorsooteatri ja 1989–1991 Ugala peanäitejuhina ning 1986–1988 ja 1991—2000 Ugala lavastajana.

• Aastatel 1986–1995 juhatas Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli.

• Aastatel 2002–2009 oli Viljandi kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana.

• Käesolevast aastast Pärnu Endla kunstiline juht ning Viljandi kultuuriakadeemia professor ja juhtiv õppejõud.

Allikas: Sakala