Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
/nginx/o/2013/10/24/2569692t1h0846.jpg)
Viljandis Paala järvel on end mõnusasti sisse seadnud luiged, keda ümberkaudsed inimesed saiaga toitmas käivad. Tegelikult on säärane tegevus vale ning võib suurtele rändlindudele suisa hukatuslikult mõjuda.
Aasta linnu projektijuht Jaanus Aua sõnul on tegemist iga-aastase murega, mis talve hakul enamasti linnades ja suuremates asulates esile kerkib.
«Peaaegu kõik talvel asulatesse jäävad veelinnud kuuluvad kahte liiki: kühmnokk-luik ja sinikael-part. Mõlemad on meil pesitsejad ja läbirändajad, kes talveks lendavad edela või lõuna poole,» rääkis Aua. Kui veekogud külmuvad, jäävad linnud tema ütlemist mööda paigale enamasti seal, kus inimene on neid toitnud. «Selline tegevus kahandab lindude rändeinstinkti ja seab nii lindudele kui inimestele endile üles lõksu.»
Ka Riho Kinks Eesti ornitoloogiaühingust kinnitas, et luiki toita on vale. Tema arvates tuleb meeles pidada kaht asja. «Esiteks ei tohi toitmist alustada liiga vara. Kui toita rändlinde enne rändeperioodi või selle ajal, võib see meelitada neid meile jääma ja liialt inimesele lootma,» selgitas ta. «Teiseks: sai ei ole linnutoit! Pidevalt räägitakse, et jahutooted on inimesele ebatervislikud, ja hamburgerit ei luba me ju lastel tihti süüa. Miks me seda siis lindudele peaksime andma?»
Kinks lisas, et jahutoodetes ei ole linnule vajalikke vitamiine ja muud eluks vajalikku. «Näiteks loomaaias toidetakse veelinde riivitud juurvilja ja rohelise salatiga.»
Jaanus Aua jutu järgi on Eestis talviti elavad veelinnud rändlinnud, kes looduslikes tingimustes lisatoitu ei vaja. «Kui linnud on tõesti hädas, helistage keskkonnainfo lühinumbril 1313,» lausus ta.
Päästeameti lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik ütles, et külmunud lindude pärast on väljakutseid õnneks harva. «Väljakutseid tuleb ette väga külmade ilmadega, kui jääl olevad linnud kaua paigal püsivad,» rääkis Kiik ning täpsustas, et põhjus pole enamasti kinnikülmumises, vaid selles, et linnud säästavad paigal olles energiat.
Kiik manitses enne häirekeskusele kõne tegemist veenduma, kas lind on tõepoolest hädas. «Ühel korral kutsuti Võru päästjad välja jäässe külmunud luige pärast. Meeskond leidis eest aga plastist dekoratiivluige.»