Vana aja telefonside kooleb lähiaastail

Vanad kettaga lauatelefonid näivad tänapäeval rariteetsed, kuigi osa neist on endiselt argikasutuses. Nii ka see Viljandis digivõrgus töötav mudel, mis on kokku pandud 1982. aastal Poolamaal. Hääbuvas analoogvõrgus oskavad samuti toimetada klahvidega aparaadid.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Minevikust pärit analoogtelefonsidet kasutab seniajani Eestis tuhandeid majapidamisi, kuid mõne aasta pärast võib see saada ajalooks.

Enne digitaaltehnoloogia pealetungi pakkus Eestis telefonsidet üksnes Eesti Telefon. Selle järglane Elion on järele uurinud, et analoogtelefonside kuldaeg valitses kakskümmend aastat tagasi. Nimelt töötas Eesti Telefoni võrgus 1993. aastal 204 800 analoogtelefoninumbrit.

Esimesed digitaaltelefonid tulid kasutusele aga juba Nõukogude aja lõpul, kui 1988. aastal anti Tallinnas Lasnamäel käiku digitaalne telefonijaam. Selle maht oli 10 000 numbrit. Esimene praegusele standardile vastav digijaam ehitati neli aastat hiljem, samuti Tallinna.

Uue aja põlvkonnale võib tulla üllatusena, et isegi veel Eesti taasiseseisvumise algul polnud kõigil soovijail võimalik saada oma koju telefoniühendust. Osa inimesi oli aastaid sabas seisnud ning oodanud, millal ometi nende koju telefonikaabel veetakse.

Lõpuks olukord muutus ning nõudlus lauatelefonide järele sai rahuldatud. Haripunkt saabus 2000. aasta lõpul, mil analoog- ja digitaalsides oli kasutusel kokku 512 000 telefoninumbrit.

Praegu on tehnilise järelevalve ameti andmeil lauatelefoni- ehk fikssidenumbreid Eestis 878 014, kuid kõik ei ole kasutuses.

Analoogside toimib vaid Eesti Telefoni järglase Elioni võrgus. Elioni avalike suhete juht Kadri Talvistu ütles, et kui käesoleva aasta algul oli veel kasutusel 20 500 analoogtelefoninumbrit, siis nüüdseks on see arv kahanenud ligikaudu 13 000-le. Viljandimaal töötab neist 1100.

«Analoogsidenumbrite arv Eestis väheneb ning suure tõenäosusega kaovad 2016. aastaks analoognumbrid ja -jaamad sootuks,» lausus Talvistu. «Lauatelefonide digitaaltelefonsides kasvab edaspidi internetivõrgul põhineva kõnesideteenuse VoIP osakaal.»

Talvistu lisas, et tehnoloogia arenedes on paljudes riikides loobutud analoogjaamade kasutamisest ning varuosi neile ei toodeta.

Olgu siinkohal meenutatud, et mobiilside alustas Eestis samuti analoogtehnoloogial ehk NMT 450 võrgus. See süsteem aegus aga kiiremini. Eesti esimene mobiilsideoperaator EMT käivitas NMT võrgu 1991. aasta juunis ja sulges selle 2000. aasta detsembris.

KOGEMUS

Kalevi Kaur, Kolga-Jaani elanik

Mina sain lauatelefoni 1983. aastal, kui valmis uus kodumaja ning sinna õnnestus kohe ka telefonikaabel vedada. Meie pere oli analoogside kasutaja tänavu suveni, mil Elion pakkus võimalust digitaalsidele üle minna, sest analoogjaama ootas sulgemine. Olime nõus, sest saime sama kaabli kaudu ka stabiilse interneti ning telekanalid.

Analoogside puhul oli telefoninumbrit valida tülikam, pidime nulli ette võtma, ja kuna jaam oli vana, oli tihti rikkeid. Internet toimis seni samuti analoogsüsteemi kaudu, oli aeglane ja ebastabiilne.

Lauatelefonist pole mul plaanist loobuda. Oleme abikaasaga vana kooli inimesed, pealegi on hea teada, et üks telefon on alati kodus olemas. Küll on see juhtmevaba mudel, nii et me ei pea kõnesid ainult ühes nurgas tegema.

Tagasi üles
Back