Loodus kasvatab kõige paremini

Mahepõllunduse eest võitleja Anne Luik (esiplaanil) tänavu kevadel Tartus Pargi tänaval, kuhu mittetulundusühing Tartu Maheaed rajas lasteaedadele ja koolidele mõeldud peenramaa. Miks ei võiks selline aiamaa olla ka Viljandi lastel? Foto: Kristjan Teedema

Üha rohkem toetust leidev mahetootmine pole moeasi, vaid hädavajadus, mis aitab säilitada inimeste tervist ja looduskeskkonda.

Kui pereema, kes teenib väikest palka ja peab arvestama iga sendiga, tuleb õhtul töölt ning kiirustab toidupoodi, mõtleb ta vaevalt mahetoidule, liiati kui see on tavalisest keskmiselt kaks korda kallim. Süvenedes aga pisutki sellesse, mida suurte ketipoodide toiduosakondades pakutakse, mõistame, et kas või laste tervisele mõeldes tuleb püüda midagi muuta.

Hiljuti kohtus Viljandi toiduvõrgustikus «Otse tootjalt tarbijale» osalejatega maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik, kes on mahe- ja tavatoitu uurinud pikki aastaid. Tema jutt tugines laborites tehtud uuringutele ja statistikale. Kõne all olid nii järjest laialdasemalt kasutatavad taimemürgid ja mineraalväetised kui ka geneetiliselt muundatud taimed.