Aastase õppetöö vili: kunstinäitus linnagaleriis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Noored kuraatorid Katrin Viinapuu, Kaisa Tiru, Merilyn Marjapuu, Rita Puhu, Anneli Tõnisson (Reta selja taga), Triin Ritval ja Adena Anton (jääb kaadrist välja) jälgivad pingsalt Reta Poolaku telefonivestlust kunstnik Erki Kasemetsaga, kes on saatnud näitusele maalingutega piimapakke oodatust väiksema koguse. Kunstnik soostub lisa saatma.
Noored kuraatorid Katrin Viinapuu, Kaisa Tiru, Merilyn Marjapuu, Rita Puhu, Anneli Tõnisson (Reta selja taga), Triin Ritval ja Adena Anton (jääb kaadrist välja) jälgivad pingsalt Reta Poolaku telefonivestlust kunstnik Erki Kasemetsaga, kes on saatnud näitusele maalingutega piimapakke oodatust väiksema koguse. Kunstnik soostub lisa saatma. Foto: Elmo Riig / Sakala

Esmaspäeval kell 17 linnagaleriis vaatajaile avanev vaatemänguline eesti kaasaegse kunsti näitus «Rohukõrrest maailma lõpuni» sündis Viljandi kunstikooli ja gümnaasiumi ühise kuraatorikursuse tulemusena. Kursust juhendasid Eve Kiiler ja Monika Mändmaa, enda jaoks kõige põnevamad tööd valisid näitusele kümnete kunstiteoste hulgast XI-XII klasside õpilased. Näituse läbiv teema on inimese suhe loodusega.

Juhendaja Eve Kiiler ütles, et tööde valimine näitusele on olnud pikk protsess. Mullu novembris asuti arutlema, mismoodi näitust võiks teha ja kui palju on kaasaegse kunsti kohta teadmisi. Veebruaris algas tööde läbivaatamine. Juhendaja pakkus noortele väga palju ideid kunstnike osas,  kuid näitusele jõudis vaid väike osa sellest, millega tutvuti. Kunstnikke, kelle seast valida, oli palju, ja neist igaühel oli rohkesti töid. Üsna keeruline ülesanne oli nende hulgast valida just see õige ja parim, mis sellele näitusele sobib.

Enne tööde paigutamist linnagaleriisse leiti igale taiesele koht maketil, mööndusega, et kui tööd on kohal, siis on näha, kuidas need omavahel paremini klapivad. Mitme töö puhul selguski, et suurus polnud see, mida kavandati, või oli värvitoon ettekujutatust pisut erinev.

Eva Kiiler tunnistas, et näituse koostamine on õpilaste jaoks väikseim osa projektist. Olulisem oli tööde valimise juures põhjenduse leidmine, mida teistele konkreetse töö kohta rääkida, sest näituse üks eesmärk on eesti kaasaegse kunsti tutvustamine teistele gümnasistidele ja põhikooliõpilastele. Selle kursuse jooksul õppisid gümnasistid koostama näitust ja kunstnikke tutvustavaid tekste. Noorte jaoks oli näituse ettevalmistamine huvitav, kuid põnev osa ootab ka ees — giiditöö ehk näituse tutvustamine.

Linnagaleriis saab näha töid fotodest installatsioonideni. Autoritest on esindatud Kai Kaljo, Erki Kasemets, Peeter Laurits, Gabriela Liivamägi, Arne Maasik, Raul Meel, Silja Saarepuu ja Villu Plink, Ene-Liis Semper, Jaan Toomik, Kadarik Tüür Arhitektid, Sigrid Viir ja Jasper Zoova. Näituse koostajatel on kõigil oma lemmikud, ent nende ühiseks lemmikuks on Erki Kasemetsa maalitud piimapakid. Kunstnik on peaaegu kahekümne aasta vältel iga päev maalinud ühe piimapaki. Noored väidavad, et üksikult ei mõju need kaugeltki nii võimsalt kui hulgakesi.

Novembri lõpuni avatuks jääva näitusega saab tutvuda õpilastest giidide juhendamisel ning koolirühmadele korraldatakse galeriitunde, mis aitavad kaasaegset kunsti paremini mõista. Veel on plaanis kohtumised kunstnike ja kunstiteadlastega. Vaatajamängus osalevate külastajate vahel loositakse välja auhind.

Tagasi üles