Vooluvõrku jõudev ülepinge hävitab Soomaa rahvuspargi veerel inimeste vara

FOTO: Sakala

Elektrilevi töötajatel pole tänini aimu, mis põhjusel on Kõpust Soomaa piiri poole jäävatesse küladesse mitmel korral jõudnud ülepinge ning hävitanud kümnete tuhandete eurode eest kodumasinad.

Saare külas elaval Katrin Toomel on vähem kui aasta jooksul tulnud koduelektroonikat uuendada kolmel korral. Kaks korda on ta pidanud ostma uue katlamaja sisseseade ning elektrifirma komisjon on otsustanud tema kulutused kompenseerida. Mõlemal korral oli ülepingest tekkinud kahju umbes 4500 eurot. Viimatise korra kahjunõuet pole Toome jõudnud veel esitada.

Samasuguseid lugusid võib Kõpu ja Tipu vahele jäävatest taludest leida hulga. On peresid, kes on tänavu sügisel lühikese aja jooksul jäänud ülepinge tõttu ilma peaaegu kõigist elektriseadmetest. On juhtunud, et elektriseadmed on lausa leegiga põlema läinud või pauguga purunenud. Kodust lahkudes võtab enamik selles piirkonnas elavaid inimesi kogu majapidamistest elektri välja.

Esimene rike. Jõulud

Katrin Toome meenutuste kohaselt pole viimaste aastate jooksul tema kodus olnud ühtki nädalat, mil elektriga muret poleks olnud. Enamasti on see tähendanud lihtsalt voolu kadumist.

Mullu veidi enne jõule põles Uia küla alajaamas trafo ning sellest tekkinud ülepinge hävitas vara paljudes kodudes. Suurest osast kodumasinatest, seejuures katlamaja seadmetest jäi tookord ilma ka Toome.

Korra järgi pidid Eesti Energia büroost soovitatud remondimehed rikutud seadmed üle vaatama, tegema ekspertiisi ning kui sai selgeks, et seadmeid pole võimalik parandada, võis Toome esitada kahjunõude. Mõne aja pärast tuli kokku firma komisjon, leidis, et kannatanul on õigus, ja veebruaris sai Toome kompensatsiooni.

«Vahepeal tuli mul endal raha leida, et koju vajalik tehnika osta,» ütles ta. Lisaks kaasnes kahjude hindamisega palju paberitööd ja asjaajamist, mis kõvasti aega nõudsid.

Samas piirkonnas elav Ilmar Lind meenutas, et temal läks jõuludeaegse ülepinge tõttu elektripliit katki. «Oli selline pisut kallim, digitaalne pliit. Olin selle äsja ostnud,» meenutas ta.

Et Elektrilevile kahjunõuet esitada, pidi omanik pliidi Viljandisse sõidutama — seal on Eesti Energia soovitatud töökoda. Kolm nädalat otsiti vea põhjust ja siis avastati, et üks seade tuleks välja vahetada. Selle tellimise ja vahetamise peale läks kaks kuud. Elektrilevi oli nõus kompenseerima vaid läbipõlenud osa vahetuse.

«Kolm kuud pidin pliidita hakkama saama. Loomulikult pidin uue ostma,» rääkis Lind. «Nüüd on mul kaks pliiti, millest ühte on parandatud ja ma ei tea, mis seisus see on.»

Teine rike. September

Järgmine pauk tabas Kõpu valla elanikke septembri lõpul. 20.—25. septembrini jõudis majapidamistesse kordamööda ala- ja ülepinge. Elektriseadmed said taas kannatada ning nagu detsembris, pidi Katrin Toome taas suure osa neist välja vahetama. Jällegi tuli osta uus katlamaja sisseseade ning taas oli kahju ligi 4500 eurot, mille ettevõtte on lubanud hüvitada.

Selle nädala jooksul nägi Toome, kuidas LED-valgustid võivad hõõguda ka siis, kui need pole sisse lülitatud, ning plahvatada, kui need on sisse lülitatud. Uia külas elav Tõnu Tamm sai aga teada, millist kriiskavat heli võib tekitada akulaadija, kui sellest 300-voldine pinge läbi läheb.

Taas suurest hulgast kallitest masinatest ilma jäänud Ilmar Lind rõõmustas selle üle, et oli juhtunud öösel kella kolme paiku üleval olema. «Digiboksist lõi leegi välja ja kui ma poleks läheduses olnud, oleks võinud ka maja maha põleda,» rääkis ta. Taas peab Lind viima läbipõlenud elektroonikat töömeeste juurde, et nood hindaksid, mida saab parandada ja mida mitte. Kahju suurus võib ulatuda tuhandetesse eurodesse.

«Eelmisel korral maksis Elektrilevi mulle 27 eurot asjaajamiskuludeks,» lausus Lind ja tunnistas, et see ajas teda naerma. Ainuüksi autoga Viljandi ja Uia vahet sõitmisele läks tal tunduvalt rohkem raha, rääkimata kogu sellest ajast, mis tal ülepinge tagajärgedega tegelemisele kulus.

Kolmas rike. Oktoober

Kuid sellega piirkonna inimeste elektrimured veel ei lõppenud. 10. oktoobril said nad taas oma majapidamistesse ülepinget ja seda kaks korda järjest. Et paljud seadmed olid eelmisest korrast alles katki ning uusi polnud jõutud soetada, jäid kahjud tõenäoliselt väiksemaks.

Kõik Sakalaga vestelnud inimesed tunnistasid, et eelmisel neljapäeval saadud kahjusid pole nad veel üritanudki kokku arvutada.

Ilmar Linnu naabermajas elav Tõnu Tamm rääkis, et tema kahjud on seni olnud pisikesed, mõnel korral üle ja mõnel korral alla saja euro.

Nii kohalike elanike kui Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo andmetel on mitu kahju saanud inimest loobunud nõuet esitamast, sest sellega kaasnev dokumentide vormistamine ja töökodade vahet jooksmine on liiga kulukas.

«Nii ostabki mõni külamemm pärast iga pauku endale uue kohvimasina ega hakka mingeid nõudeid esitama,» rääkis Katrin Toome.

Elektrilevi eeskirja kohaselt hüvitatakse kahju vaid neile klientidele, kes on ise nõude esitanud. Ettevõtte esindajad rikkepiirkonna maju läbi ei käi.

Elektrilevi otsib viga

Kõik elanikud Uia külast Tipuni ootavad, et Elektrilevi teeks sellistele õnnetustele lõpu, ning nimetavad praegust olukorda nende närvidel mängimiseks. Elektrilevi tunnistab aga, et pole suutnud viga leida.

Eelmise aasta traforikke kohta ütles Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Kaarel Kutti, et selliseid õnnetusi tuleb paratamatult ette. Praegused juhtumid, kus liinis tekib lühis, mille järel põleb läbi keskpingekaitse ja tekib elektrikatkestus, on tema sõnul palju keerulisemad. Nende põhjust alles otsitakse ning eilegi olid töömehed liinil, et viga leida.

Kutti möönis, et Uia ja Saare küla vaheline elektriliin on vana ning et see on ka pikk, on rikete tekkimise tõenäosus suur. Samas polevat sealsed mured seletatavad liini vanusega.

«Rikked võivad seotud olla septembri algul alanud Viljandi ja Puiatu liinikoridori hooldamisega või äikesega,» pakkus Kutti välja Elektrilevi senise versiooni. Elektrik oli kogu liini läbi käinud ja vigastusi otsinud, kuid ei olnud neid leidnud.

Ka Tõnu Tamm arvas esialgu, et rikked on seotud liinikoridori kasvanud puude langetamisega. «Täiesti võimalik, et mõni puu käis korraks vastu juhtmeid. Aga viimane kord ei saanud küll hooldustöödest tulla,» oli ta veendunud.

Nimelt olid 10. oktoobri ülepingehetked ajal, kui metsameeste masin tema õuel parkis. Ka üks külamees, kes samal ajal liini läheduses metsatöid tegi, oli selleks ajaks töö lõpetanud.

Kaarel Kutti nentis, et rikkeid, mille põhjuste selgitamine nõuab aega ja pingutust, tuleb elektrivõrgus ikka ette. Kõige keerulisem on elektrikute jutu järgi leida isolatsioonirikkeid, mille võib põhjustada näiteks äike. Neid defekte on väga keeruline märgata ja nii tekib iga järgmise vihmasaju ajal lühis, mille järel liin välja lülitub. Lühisest tekkinud soojuse mõjul liin kuivab ja selle saab uuesti pingestada.

«Sellise rikke kõrvaldamiseks kontrollitakse kõige mustema stsenaariumi korral kõik isolaatorid ükshaaval läbi ja käiakse tõstukiga iga elektriposti juures,» lisas Kutti.

RIKKED

Majapidamistesse on ülepinge jõudnud aasta jooksul vähemalt kolmel korral:

• detsembris

• 20. ja 25. septembri vahel

• 10. oktoobril

Allikad: kohalikud elanikud, Elektrilevi

Tagasi üles