Kevaditi seemnekartulit müüv Väikesaare talu peremees Janek Lass ütleb, et tänavu on väikekasvatajate huvi selle kauba vastu tunduvalt suurem kui eelmistel aastatel.
Seemnekartuli järele on suur nõudlus
28. aprill 2010, 22:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sel kevadel on meilt tihti küsitud väikseid koguseid. Poekettidele oleme teinud ka 2,5-kiloseid pakendeid ja need on hästi kaubaks läinud,» räägib ta. «Paari koti järele on tuldud ka Järvamaalt, Pärnumaalt, Lääne-Virumaalt ja isegi Saaremaalt. Paljud on küsinud just vana head «Adrettat», mille seemne me tänavu taas Saksamaalt sisse tõime.»
Kartul on Eestis Lassi tõdemusel au sees. «Inimesed otsivad ümmargust, kollast ja hea maitsega lauakartulit. Seda peab saama süüa keedetult ja teha pudruks, samuti peab see olema järgmisel päeval sobilik praadimiseks.»
Lass märgib, et kui mitmel aastal näitas kartuli tarbimine langustrendi, siis tänavu on see samuti kasvanud ning temal on toidukartul juba sama hästi kui otsas. «Praegu pakun seda vaid püsiklientidele.»
Põllumajandusülikoolis agronoomiks õppinud Janek Lass nendib, et osaühingus Koorti Kartul, kuhu kuuluvad tema Väikesaare talu ja Märt Laansalu Eeriksaare talu, kasvab praegu kolm põhisorti: «Birgit», «Solist» ja «Gala».
«Birgit on solist, kes laulab galal. Ja et vanaema ka kontserdile tuleks, tõime lisaks «Adretta»,» ütleb ta muheldes. ««Solisti» kasvatan esimest aastat. Väidetakse, et see on Euroopas varajasim sort. «Gala» on keskvarajane ja «Birgit» hilisem sort. Kõik kolm kokku peaksid rahuldama ka kõige nõudlikuma tarbija vajadused.»