Skaudid ja gaidid süütavad Viljandis jüritule

Kristjan Pomm Foto: Marina Puškar / Postimees

Laupäeval õhtul kogunevad noored Kaare kooli, kust kell 20.15 algab tõrvikutega rongkäik Teisele Kirsimäele, et seal jürituli süüdata.

Eesti skautide ühingu peaskaudi Kristjan Pommi andmetel on tulekust teada andnud üle poole tuhande skaudi ja gaidi kogu Eestist.

Laupäeval matkatakse, kusjuures iga salk visandab endale ise matkatee, vaatamisväärsusteks näiteks vana veetorn, Viljandi muuseum ja Karula veski. Rajal on ka seikluspunktid, kus läheb vaja skaudioskusi. Matkajatel on plaanis heakorratöödki.

Matkapäeva jäävad lõpetama eesti muinasjuttudest inspireeritud stiilipidu ja skaudifilmide festival. Stiilipeo teema on seotud Viljandiga kui Eesti pärimusmuusika ja rahvakultuuri viljelemise keskusega. Võimalik on vaadata ja hinnata endi tehtud filme.

Pühapäeva ennelõunal liigutakse kolonnis Kaare koolimajast kesklinna Vabaduse platsile, kus jagatakse tegijatele tunnustust ja matkamängu edukamatele auhindu.

Jüripäeva tähistamine on Kristjan Pommi sõnul Eesti skautidel aasta olulisim ettevõtmine. Siis tõmmatakse joon alla talvel tehtule ja algab välihooaeg. Pealegi on Püha Jüri 1907. aastal Baden-Powelli loodud skaudiliikumise kaitsepühak.

Traditsiooniliselt on jüripäeva kogunemine skautide ühingu ja gaidide liidu ühisüritus, mille peaorganisaatorid ollakse kordamööda. Tänavune on Tartu skautide kanda.

Jüripäeva on Eestis pärast skautluse taasloomist peetud Tallinnas, Haapsalus, Pärnus, Tartus, Narvas ja veel mitmes linnas. Viljandi valiti eesmärgiga siin skautlikust noorteliikumisest rohkem märku anda. Praegu pole Viljandis ainsatki skaudi- või gaidiüksust. Maakonnas tegutseb vaid Kõo skaudiüksus.

Skautide ühingus on praegu üle 1200 liikme ja gaidide liidus enam kui 600 liiget. Need on Eesti suuremad noorteorganisatsioonid ning mõlemad kuuluvad ka maailmaorganisatsiooni. Skaute on kogu maailmas ligi 30 miljonit ja gaide üle 10 miljoni.