Spordimaailmas on aeg-ajalt ikka ette tulnud, et võimekas sportlane on näiteks igavene neljas. Sellistel juhtudel on väga raske öelda, mis on see tabamatu miski, mis tähtsal hetkel puudu jääb, ning nõnda nimetatakse seda mõnikord lihtsalt õnneks.
Juhtkiri: Tavaline ime
24. aprill 2010, 09:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastuolulisel kombel ei saa aga väita, et suured õnnestumised on pime juhus. Kahel eelmisel aastal Eesti meistriliigas hõbeda pälvinud Viljandi Metalli võrkpallinaiskond tuli äsja Eesti meistriks.
Et treener Margit Keerutaja juhendatav naiskond on head vormi üles näidanud kõigil tänavustel liigamängudel, oli kuld justkui ootuspärane. Teisalt on iga iseenesestmõistetavana tunduva võiduga nagu kevade tulekuga — see on alati pisike ime.
Viljandi naised on ime sünnile ise hästi kaasa aidanud ning teinud seda parimas sünnilinna vaimus. Ehkki naiskond treenib Tallinnas, tuleb ta alati välja Viljandi sildi all.
Kindlasti pole sellise patriotismi taga pelgalt suurima toetaja Viljandi Metalli nimest tulenev paratamatus. Naiskond on meie linnale sisuliselt tähtis: nii on siinse spordikooli noortel mängijatel, kust eeskuju ammutada. Kui ikka linna esindusnaiskond riigi meistriks tuleb, innustab see teisigi edasi püüdlema.
Mänguväljak on alati heas mõttes ka pisike lahingutanner, kus toimivad kindlad strateegiad ja kus väga suur roll on üksteisemõistmisel. Iga armee on oma kindrali nägu. Raske õppusel, kerge lahingus.
Klubi esindaja ja treener on teinud suure töö ära juba naiskonda komplekteerides: et tegu pole kutseliste mängijatega, pole värbamisel pakkuda muud präänikut kui veenmisjõud. Siiski on neil õnnestunud Viljandist pärit tugevad mängijad mitmelt poolt kokku meelitada ning tagada naiskonna püsivus ja järjekindlus. Just viimatimainituid on õrnema soo treenimisel raske saavutada, sest kui meessportlaste puhul ei saa perekondlikud kohustused just kuigi sageli takistuseks, siis naissportlastega on asi keerulisem.
Igatahes on Viljandi võrkpalli õrnem sugu oma tugevust näidanud ja andnud meile võimaluse tema üle uhkust ja rõõmu tunda.