Kolme maavanema kohtumiste sari sai jätku neljapäeval Viljandis, kus haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis selgitas Jõgeva, Järva ja Viljandi maavalitsuse spetsialistidele muudatusi hariduselus.
Maavalitsuse esindajad arutasid haridusküsimusi
Peamiselt keskenduti nõupidamisel riigigümnaasiumide loomisele, mis on just eeskätt Viljandi linnas ja maakonnas viimasel ajal üheks enam vastukaja pälvinud teemaks kujunenud.
Kalle Küttis selgitas plaanitavate riigigümnaasiumide üldisi põhimõtteid. Tema sõnul on tegemist olukorraga, kus kohaliku võimu selge soovi korral saab riik ühel või teisel moel hariduselu korraldamisel abiks olla oma finantseerimisvõimalustega, oskusteabega või muul moel. «Püüame niimoodi omalt poolt kaasa aidata lahendusvõimaluste leidmisele õpilaste arvu märgatava vähenemise tingimustes,» ütles Küttis.
Asekantsleri jutu järgi on eri tasemel läbirääkimisi riigigümnaasiumi asutamise teemal peetud veel näiteks Võrus, Haapsalus, Sillamäel, Tartus, Türil - kokku kümmekonnas omavalitsuses.
«Samas tuleb silmas pidada, et kohapealne olukord on igas paigas erinev ning riigikooli asutamise ja ülalpidamise osas on plaanis osapoolte - ministeeriumi ja omavalitsuse - vahel iga kord juba konkreetsetest tingimustest lähtuv leping sõlmida,» selgitas Küttis.
Tema sõnul võib mingil hetkel Eestis kaalumisele tulla ka variant, et gümnaasiumiastmes hariduse andmine jääbki tervikuna riigi korraldada, aga praegu olevat vara selles suhtes midagi kindlat väita.
Jõgeva, Järva ja Viljandi maavanema ning maavalitsuste spetsialistide eelmisel kohtumisel 6. aprillil Jõgeval arutati kolme maakonna ühesuguseid probleeme ja otsiti üheskoos nende lahendamise võimalusi. Järgmisel korral on plaanis kokku saada maikuul Paides, kus võetakse lähemalt kõne alla Eesti inimarengu aruanne ning selgitusi tuleb jagama kõnealuse aruande üks autoreid Rivo Noorkõiv.