/nginx/o/2009/03/31/156486t1ha074.jpg)
Tervisekaitseamet tuletab meelde, et käes on viimane aeg, mil teha algust vaktsineerimisega puukentsefaliidi vastu, ning kellel on esimesed süstid saadud, peaks nüüd mõtlema revaktsineerimisele.
Aeg on vaktsineerida puugihaiguste vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puugihooaeg kestab Eestis tavaliselt aprillist oktoobrini. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis soojakraadi või enam.
Entsefaliiti haigestumise esimesed juhud ilmnevad tavapäraselt mais, aga puukborrelioosi registreeritakse Eestis aasta läbi. See ei tähenda veel, et puugid on kogu aeg aktiivsed, lihtsalt osa haigusjuhte tuleb ilmsiks alles tüsistuste kaudu ja oluliselt hiljem, kui puuk tegelikult nahale on sattunud, on kirjas tervisekaitse ameti kodulehel.
Möödunud aastal registreeriti Eestis 179 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1787 puukborrelioosi juhtu.
Puukentsefaliidi vastu kaitsesüstimist oleks hea alustada aprillis, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda.
Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1-3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kaht süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on taas vaja teha üks kordussüst, sest Eesti on puuknakkuste suhtes endeemiline piirkond.
Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole ning immuunsust haiguse vastu ei teki ka pärast borrelioosi läbipõdemist.