Juhtkiri: Eesti süda

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

Sõna «süda» kasutamine väga erinevas, ent alati selle rolli toonitavas kontekstis näitab, kuivõrd tähtis on olnud väike tiksuja juba meie esivanematele. Me võtame südamesse, meie süda saab täis ja me räägime südamest südamesse.


Igal kevadel kõneldakse seitsme päeva jooksul südamest rohkem kui ehk terve aasta kestel kokku. Põhjanaabrite eeskujul tähistavad eestlased südamenädalat kuuendat aastat. Seekord on temaatiliste ettevõtmiste ja spordisündmuste kava Viljandimaal eriti mitmekülgne.



Üha suurenev tähelepanu südame-veresoonkonna haiguste ennetamisele on kahjuks õigustatud, sest eestlasi kimbutavad kaks vastuolulist riskitegurit korraga. Ühest küljest oleme jõudnud heaoluühiskonda, kus pahatihti eelistatakse vaid viieminutilise jalgsiteekonna kaugusele sõita autoga, süüakse suure valiku kiuste ühekülgset ebatervislikku toitu ja veedatakse suur osa päevast arvuti- või teleriekraani ees.



Teisalt oleme alles heaoluühiskonna alumisel astmel ja kardame ülesronimisega hiljaks jääda. Edulugudest õhutust saades töötame end haigeks — seda loomulikult juhul, kui tööd on. Vastupidisel korral muretseme end haigeks, sest elu on paljusid meist õpetanud lootma üksnes enda peale.



Käesoleval südamenädalal pööratakse enim tähelepanu ülekaalulisusele. Väheliikuv, ent kurnavalt tempokas eluviis ja stress on liigse kehakaalu põhjuste loetelus tähtsal kohal. Statistika näitab meile kurbi arve: viimase kümne aastaga on naiste hulgas kasvanud ülekaaluliste hulk 38 protsendilt 45-le, meeste hulgas 43 protsendilt 56-le. Seega on ülekaalulisus meeste seas üha rohkem ja kiiremini kasvav mure. Lootust ei anna ka noorem põlvkond: liigse kehakaalu all kannatavaid poisse on poole rohkem kui tüdrukuid.



Statistika taga võib näha ühiskondlikku survet, mis rõhub perekonnapea rolli kandvaid mehi rohkem. Paraku kipub loomult introvertsem tugevam pool muresid pigem südamesse võtma, samas kui naised need südamelt ära räägivad.



Raskustest ühiselt üle olles või üksteisega südamlikuks jäädes saame asjatuid pingeid vältida. Eesti muld ja eesti süda ei pea kokkusaamisega kiirustama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles