Kiri: Kas peiu või peieline?

Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Lugedes «Sakala» südant valutama panevaid kirjatükke koolivõrgu teemal, meenub üks 2007. aasta hilissuvine lehe esikülje foto, millel haridusminister Tõnis Lukas jalutab rõõmsalt Õisu mõisahoone ees ja soovitab sinna noortekeskuse rajada. Tema juhitud ministeerium oli kaotanud seal Eesti ainukese piimanduskooli.

Pidasin seda sammu taunimisväärseks juba toona. Nüüd on jõudnud kätte aeg, mil teadlasedki on sama seisukoha võtnud, sest Viljandimaa rahvaarv on katastroofiliselt vähenemas töökohtade kadumise ja eelkõige põllumajanduse hääbumise tõttu. Kunagisest õitsvast põllumajandusest rääkides ei pea teadlased muidugi silmas kolhoosiaega. Mõeldud on ikka Eesti kuldaega, mil meie liha- ja piimatooted pälvisid tunnustust isegi Euroopas.

Umbes kümme aastat tagasi tegime toonase «Sakala» ajakirjaniku Aime Jõgiga Õisu piimanduskooli tutvustamiseks Eesti Televisiooni piirkonnasaatele pala noortest juustumeistritest spetsiaalselt juustutootmise tarvis ehitatud keldritega hoones. Mõlgutasime tulevikumõtteid ja maitsesime eri laagerdumisastmega juustusid. See on juba nostalgia. Ja talumehed on jäänud hätta piimaga.

Nüüd on minister tulnud jälle Viljandimaad «arendama». Teame ainult niipalju, et ta on peiuna lubanud Viljandile kaasavaraks kohe  55 miljonit krooni, kui kõik keskkooliklassid viiakse järgmisel sügisel kokku Valuoja kooli majja.

Ei pea olema oraakel, et ennustada: ühendgümnaasiumi rajamine mõjub kui  Viljandimaa tühjenemiseks sõtkutavasse tainasse pärmi lisamine. Nii et seekord ei ole Tõnis Lukas enam peiu pulmas, vaid leinaja Viljandimaa matustel.

Inimarengu aruande koostaja Rivo Noorkõivu sõnul on võimalik, et väljarändele tuleb piir alles siis, kui maakonnas pole enam sellises eas inimesi, kes võiksid siit lahkuda.

Eesti valitsused on seni tükikese haaval Viljandimaad halvanud. Kui Õisu inimeste eluolu vapustamise vastu võitles Halliste vallavolikogu kõigest jõust, siis paistab, et Viljandi volikogul ei ole inimestest sooja ega külma. Isegi riigikogu jättis seadustamata põhi- ja keskkoolide lahutamise osa. Viljandi ütles riigikogu otsusele «laiapõhjalise» ei.