Sari kõneleb Mulgi murdest ja murest

Telesarja ühed esimesed võtted tehti Helme kalmistul. Foto: Elmo Riig / Sakala

Maikuus jõuab ETV ekraanile Mulgimaast kõnelev viieosaline saatesari, mille on teinud ajakirjanik Juhani Püttsepp ja operaator Vahur Laiapea.

Väikeste vaheaegadega tehti filmi kaks aastat. Kõik viis osa jaotuvad eraldi olemuslugudeks ning igas episoodis on kolm-neli pilguheitu Mulgimaale ja mulklusele.

Juhani Püttsepp on ema poolt pärit Helme kihelkonnast ning seal lapsena kuulnud nii Mulgi murret kui Mulgi muret. Vahur Laiapeaga on ta koos töötanud varemgi, tehes Võrumaast kõnelevat sarja «Piiri pääl», millel oli umbes samasugune ülesehitus.

«Tagantjärele tuleb ütelda, et Võrumaad oli palju kergem üles leida kui Mulgimaad,» tõdes Püttsepp. «Tõenäosus, et vastutulijaga mulgi keelt rääkida saad, on väike. Võrumaal võib aga seda ette tulla.»

Mulkluse otsingud viisid filmi autorid filmiarhiivi. «Terve see sari on pikitud vanade vaadetega, mille juurest proovime sildu vedada tänapäeva,» rääkis Püttsepp.

Kuigi autori hinnangul pole tegemist surnud kultuuriga, võivad viimasel ajal tehtavad elustamiskatsed tema sõnul vahel kunstlikuna mõjuda.

«See on aga omaette teema,» tunnistas ta. Üks põhjusi, miks on mulklust raske tabada, on tema hinnangul Mulgimaa olemuses. «Kogu see kant sai tõsise löögi nõukogude võimu aastatel, mil paljud pered maa pealt kadusid.»

Kui omanikel õnnestus vangilaagritest tagasi tulla, leidsid nad sageli oma häärberis elamas neli-viis perekonda või oli maja halvemal juhul üldse maha põlenud. Sellest tehakse filmis juttu inimeste vahetute mälestuste põhjal.

Juhani Püttsepa sõnul tuli filmitegemise käigus ette üsna palju emotsionaalseid hetki ja tegijatel on võtetest häid mälestusi. «Me proovisime näiteks valmistada Mulgi kapsaid ühes talus täpselt nii, nagu tehti pool sajandit tagasi. Leidsime vanaaegse suure vändaga kapsariivi ja riivisime siis kapsaid,» jutustas Püttsepp.

«Mulgimaa on hästi säilinud pigem luules ja kirjasõnas,» sõnas ta.

Filmitegijad külastasid teiste hulgas Nikolai Baturinit ja harrastusluuletajat Jüri Tamtikut.