Südameliit kutsub liikuma

Südamearst Ester Keba paneb inimestele südamele, et liikumist ei tohi päris unarusse jätta. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti südameliit tähistab 18.—25. aprillini südamenädalat, mille peateemad on liikumine ja kehakaal.

Viljandi haigla kardioloog, südameliidu juhatuse liige Ester Keba, kui palju kahjustab ülekaal südant? Kas oht on kõigile inimestele ühesuur?

Kehakaal tekitab kõrgvererõhktõve ja diabeedi ohu. Esimene asi, mida lisakilod kaasa toovad, ongi vererõhu tõus. Sellega koos suureneb ka südamehaiguste risk. Kui palju keegi ohustatud on, sõltub paljus tema geneetilisest eelsoodumusest.

Samas olen märganud, et ülekaaluliste inimeste kolesteroolitase on tihtipeale madalam, sest nad toituvad teadlikult. Kõhn inimene arvab, et ta tohib süüa valimatult kõike, kuigi tegelikult ei tohi.

Kehakaalu langetamine parandab ka enesetunnet: liikuda on kergem, koormus südamele väiksem ja veresuhkru tase püsib normis.

Teoreetiliselt on kõik selge, aga osa inimesi on paksuks loodud ja kaalu langetada on neil väga raske, eriti vanemas eas.

Midagi ei ole teha, sel juhul tuleb eriti oma söömist jälgida. Ma ei ütle, et tuleb nälgida. Oluline ei ole toiduportsjoni suurus, vaid see, mida süüakse. Samas on selge, et kuuekümneselt ei peagi kehakaal olema sama mis kahekümne kuueselt.

Ülekaaluga kimpus inimesena leian, et liikuda on kergem kui isu piirata.

See on küll õige. Tegelikult algab probleem lapsepõlvest. Ülekaalulisi lapsi on väga palju, neile tuleks hoopis rohkem tähelepanu pöörata. Terve laps on füüsiliselt aktiivne, tal ei ole veel õpitud abitust liikumise suhtes. Lõputu arvuti ees istumine kahandab liikumissoovi kiiresti. Ilmselt pole ka paljude perede toitumisharjumused õiged: süüakse friikartuleid, krõpse ja muud paksuks tegevat rämpstoitu.

Mõnikord on autoga sõitmiseks ka muid põhjusi kui laiskus, näiteks ajapuudus või vajadus päeva jooksul kusagil kaugemal käia. Kas seda saab kompenseerida võimlemise või füüsilise tööga?

Loomulikult, käimine ei ole ainus võimalus kehaliselt aktiivne olla. Kevad on käes ja paljudel ees aiamaal toimetamine. See annab nii füüsilist koormust kui positiivseid emotsioone.

Inimesel, kes elab kortermajas, kus pole eriti midagi teha, soovitatakse aga päevas käia kümme tuhat sammu.

Kuidas Viljandimaa südameliit südamenädalat tähistab?

Meil on päris mitu üritust, kuhu on oodatud kõik, kes tulla tahavad.

Maavalitsuse saalis on 21. aprillil kell 15 loengutund, kus ma räägin südamehaiguste ennetamisest ja vastan inimeste küsimustele. Liikumise kohta annab nõu Viljandi haigla füsioterapeut Lilian Lunt. Soovijad saavad mõõta vererõhku.

Viljandi spordihoones on 22. aprillil kella 13—14 tervisevõimlemise tund, mille annab Lilian Lunt. Mõõdame osalejate pulssi ja vererõhku, et saada ülevaadet koormustaluvusest.

Viljandimaa südameliit ootab kõiki huvilisi 25. aprillil kell 11 maavalitsuse ees Vabaduse platsil, et sõita üheskoos bussiga Varesemägedesse umbes tunnipikkusele matkale. Kes soovib, võib sihtpunkti minna jalgsi või sõita jalgarattaga. Kaasa tuleks võtta käimiskepid ja panna ennast sobivalt riidesse.

Endiselt ootab Aita Peters huvilisi esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kell kümme Paala järve äärde kepikõnnile. Seal ei käi sugugi ainult südameliidu liikmed. Oodatud on kõik, kes on kuulda võtnud tema juhtlauset «Hoolitse oma keha eest, et hingel oleks seal hea olla».