/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2010/04/24/354802t1h7b65.jpg)
Ehkki analoogtelefonside kasutajaid jääb aina vähemaks, pole see siiski veel täielikult välja surnud tehnoloogia.
Vana aja side töötab edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minevikust pärit analoogsidel põhinevad telefoninumbrid on jäänud Eesti Telefoni järglase Elioni hallata, digitaalside poolel püüavad Elioni kõrval kliente ka tema konkurendid.
Elioni avalike suhete juht Lilian Viirma ütles, et Elionile kuuluvate püsivõrgu telefonide koguarvust moodustavad analoogtelefonisidenumbrid 8,4 protsenti, ülejäänud on digitaalsed.
Üksnes Viljandimaal on see protsent 17, mis tähendab 2400 analoogsidenumbrit. Kogu Eestis on neid numbreid 41 000.
«Analoogjaamad on säilinud põhiliselt maal,» nentis Viirma. «Seega on neis maakondades, kus on maarahva osa suurem, ka rohkem analoogtelefone.»
Analoogside äärmused
Kõige vähem analoogtelefone ehk 800 numbrit on Elioni andmeil Järvamaal, järgneb Hiiumaa 820 numbriga. Esiotsas on Ida-Virumaa ja Tartumaa mõlemad 4000 numbriga.
Kui võrrelda aga analoogside osa, on viimasel kohal Pärnumaa 6 protsendiga ning juhib Raplamaa 36 protsendiga.
Nagu Lilian Viirma rääkis, oli analoogtelefonside kuldaeg Eestis 1993. aastal, mil neid numbreid oli 204 800. Esimesed digitaaltelefonid tulid kasutusele aga juba Nõukogude aja lõpul.
«1988. aastal anti Tallinnas Lasnamäel käiku esimene täielikult digitaalne telefonijaam,» lausus Viirma. «Selle maht oli 10 000 numbrit. Esimene praegusele standardile vastav digitaaljaam ehitati Eestis 1992. aastal, samuti Tallinna.»
Kuldaeg ja tulevik
Eesti taasiseseisvumise järel jõudis püsitelefonside järjest suurema hulga inimesteni ning ka ettevõtted vajasid uusi telefoninumbreid. Haripunkt saabus 2000. aasta lõpul, mil analoog- ja digitaalsides oli kasutusel kokku 512 000 telefoninumbrit.
«Praegu on Elioni klientidel kasutuses 390 000 telefoninumbrit ja aastas väheneb see 3000 numbri võrra,» lausus ettevõtte avalike suhete juht.
«Langus jätkub veel pikka aega, kuid nähtavas tulevikus täielikult mobiiltelefonidele üle siiski ei minda. Valikuvõimalused on suurenenud ning interneti võidukäiguga kasvab ka selle vahendusel kasutatavate suhtlusvahendite võimalus.»
Viirma tõi näiteks lauatelefonide uue põlvkonna tehnoloogia VoIP, mis põhineb samuti internetil. See võimaldab telefoninumbrit endaga kaasas kanda kõikjal maailmas ning rääkida tänu internetile kodustega Eesti-siseste minutihindadega.
«Ma arvan, et laual asetsevad püsitelefonid jäävad siiski ka tulevikus üheks suhtlusmeetodiks,» lausus Viirma. «Oleme hakanud analoogtelefonijaamu asendama VoIP-telefonidega, kuid aega, mil analoogside lõplikult kaob, ei saa täpselt öelda.»
Elioni avalike suhete juhi kinnitusel on ettevõte analoogside kvaliteeti aastate jooksul parandanud, kuid ka korralikult töötav analoogtelefon ei vasta oma piiratud funktsioonide tõttu tänapäeval enam kliendi vajadustele.