Justkui väiksel saarel trooniva Võrtsjärve külastuskeskuse juurde pääseb kuiva jalaga vaid kummikutes või kõrge autoga.
Võrtsjärv sulges külastuskeskuse vetevangi
Teisipäeval külastuskeskusse tööle läinud Maret Kallejärv võttiski kummikud kaasa. Vesisest piiramisrõngast hoolimata on keskus ikka avatud.
«Reede hommikul sain veel kuiva jalaga tööle: hüppasin ühest kohast lihtsalt üle,» lausus Kallejärv. «Aga samal õhtul oli vesi tunduvalt tõusnud. Pidin appi võtma pika laua.»
Laupäeval tõi Looduse Omnibuss rühma inimesi Võrtsjärve ja külastuskeskust uudistama. Mõnel olid kummikud kaasas, paar julgemat võtsid jalad paljaks ja sumasid läbi.
Kui suurem huviliste grupp pole oma tulekust ette teatanud, töötab keskus praegu esmaspäevast reedeni ja maikuus teisipäevast pühapäevani. Juunist septembrini on see avatud iga päev.
Möödujaid peatub ja pildistab vana silla juures kogu aeg, kuid eile ega üleeile ükski neist läbi vetevoogude külastuskeskusse ei astunud. Ammugi seisab vees vaatetorn.
Silma järgi hinnates peaks järve tase tõusma veel poole meetri jagu, et ulatuda madalaimas kohas külastuskeskuse hoone nurgani. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi hüdroloogia osakonna Lõuna-Eesti sektori peaspetsialisti Ene Randpuu hinnangul selline oht keskust sedapuhku ei varitse.
Eile hommikul oli Võrtsjärve veetase 181 sentimeetrit üle Rannu-Jõesuu vaatlusposti nullpunkti. Võrreldes ööpäev varasemaga, oli vesi kerkinud vaid sentimeetri võrra.
«Oletan, et Võrtsjärv tõuseb veel umbes viie sentimeetri jagu ning hakkab siis tasapisi alanema,» ütles Randpuu. «Ilmselt saabub kõrghetk selle nädala lõpuks.»
Võrtsjärve veetaset mõõdetakse alates 1921. aastast ning tollest ajast saadik on naljakuu kõrgeim seis olnud 1926. aasta 28.—30. aprillini 213 sentimeetrit. Absoluutne maksimum on 221 sentimeetrit 1923. aasta 26. novembrist.
Praegusega võrreldes veel rohkem vett oli Võrtsjärves viimati 20 aastat tagasi: 1990. aasta kevadel püsis veetase 180 ja 190 sentimeetri vahel peaaegu kuu aega.