VIIMASEL AJAL on palju kõneainet andnud otsus tõsta pensioniiga 2027. aastaks 65 eluaastani, et vältida pensionide vähenemist või tööealise elanikkonna vähenemise halbu kaasnähte.
Tõnis Kõiv: Pensioniea tõus parandab elujärge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakond on seisukohal, et pensione ei tohi vähendada praegu ega tulevikus, vaid need peavad kasvama koos majanduse kasvuga. Kui pensioniea tõus jääks ära, langeks vanaduspension, mis praegu moodustab 42 protsenti keskmisest palgast, järgmise 15 aasta jooksul 32 protsendini keskmisest palgast.
Samuti ei pea Reformierakond otstarbekaks sotsiaalmaksu suurendamist, sest tööjõumaksud on Eestis niigi kõrged. See takistab uute töökohtade teket.
Pigem tuleks kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir, et innustada ettevõtjaid looma hästi tasustatud töökohti ja aidata sellega kaasa muudegi ametikohtade tekkele. Nõnda hakkaks sotsiaalmaksu laekuma senisest enam ja sellest omakorda saab maksta suuremat pensioni.
Reformierakond ei toeta ka sisserändajate arvu mitmekordset suurenemist. Just selleni jõuaksime, kui inimesed lahkuksid ka edaspidi tööturult praeguses pensionieas.
Praegu kehtiv sisserände piirmäär on 0,1 protsenti elanikkonnast ehk 1340 inimest aastas. Pensioniea tõusust loobumise korral tuleks sisserännet suurendada 15 000 — 20 000 inimeseni aastas, sest muidu tekiks tööjõupuudus. Eesti ühiskond ei vaja teist Lasnamäed.
Tööpuuduse vastu võitlemine, ohutu töökeskkonna tagamine ja tervislike eluviiside propageerimine on riigi igapäevategevustes tähtsal kohal juba praegu.
Kui seadusemuudatus vastu võetakse, on kuni aastani 2026 rahu majas. Hea valitsemise tava kohaselt saab toimuda ainult üks pensionireform korraga.
Praegu käib meeste ja naiste pensionilemineku ea ühtlustamine, mis jõuab lõpule 2016. aastal. Siis saavad nii mehed kui naised pensionile 63-aastaselt. Riigikogu on otsustanud alustada uut pensionireformi aastast 2017, mil pensionilemineku iga hakkab kolme kuu haaval kasvama, kuni jõuab 65 eluaastani. Hea valitsemise tava jätkumise korral on kindel, et enne aastat 2026 mingit uut muudatust alustada ei saa.
Kellele on pensioniea tõus kasulik?
Kõige suuremad kasusaajad on praegused pensionärid, sest nende pension tulevikus kasvab. Samuti võidavad eelnõust 56-aastased ja vanemad inimesed, sest nemad saavad pensionile praeguste reeglite järgi, aga neile on kindlustatud tulevikus kõrgem pension.
Inimesed vanuses 50—56 eluaastat saavad pensionile mõne kuu võrra hiljem. Nooremad kui 50-aastased peavad kaks aastat kauem töötama.
Muudatus on pikalt ette teada ning pensionileminekuks on võimalik varakult plaane teha.
Eesti pensionisüsteem on üles ehitatud kolme samba põhimõttel. Esimene neist on riiklik pension, teine riigi ja töötaja ühine kogumispension ning kolmas inimese enda vabatahtlik tulumaksuvaba kogumispension. Seega on inimesel oma pensionipõlve kujundamisel märkimisväärne roll.
PIKEMAS perspektiivis muutub tööealiste ja pensionäride suhtarv. Kui praegu on meil iga 65-aastase inimese kohta neli töötegijat, siis 2030. aastaks on neid kolm ja veel paarikümne aasta pärast vaid 1,8.
Seega peaks praegu oma pensioni pärast kõige rohkem muretsema 25-aastane noor.
KESKMISE eluea kohta on kõige värskemad andmed 2008. aastast: naistel on see 79,23 ja meestel 68,59 aastat, keskmine eluiga on 74,06 aastat.
Meeste keskmine eluiga on viimase kaheksa aasta jooksul tõusnud neli aastat ja tõus jätkub. Kusjuures 60-aastaseks elanud meeste eeldatav eluiga on veel tervelt 13 aastat. Vahe tuleneb sellest, et meeste keskmist eluiga viivad alla noored, kes lahkuvad siit ilmast õnnetusjuhtumite tagajärjel. Siingi on paranemist märgata.
Võib üsna kindel olla, et aastaks 2027 on keskmine eluiga juba tunduvalt pikem ning pensionäripõlve saab nautida praegusest kauem, liiatigi kui me ise oma otsuste ja eluviisiga sellele kaasa aitame.