Minister: Viljandi gümnaasiumi ei looda teiste arvel

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Foto: Margus Ansu

Haridusminister vastas esmaspäeval Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele Viljandi riigikooli loomise kohta ja kinnitas, et uue kooli rajamiseks ei võeta raha teiste arvelt.

Minister Tõnis Lukas selgitas, et Viljandi riigigümnaasiumi hakatakse rahastama samade põhimõtete järgi kui praegu olemasolevaid riigigümnaasiume. Investeeringurahad ei tule teiste koolide arvelt ja riigikoolide rahastamiseks on seaduses selgelt fikseeritud põhimõtted.

Lukase sõnul on haridus- ja teadusministeerium teinud aasta tagasi Viljandimaa tellimusel maakonna koolivõrgu detailse analüüsi, kus kirjeldatakse õpilaste ja õpetajate arvu prognoosi, õpilasrännet, koolivõrguvajaduse eri variante olenevalt seatud kriteeriumitest. Analüüs on kätte saadav kõigile ministeeriumi koduleheküljel.

«Kindlasti on Viljandi kava kohalikus mõttes väga tähelepanuväärne - muuta praegust koolivõrku oluliselt ning jätta kolm põhikooli ja üks puhas gümnaasium,» selgitas minister.

Ta lisas, et põhikooli ja gümnaasiumi seaduse eelnõus sellist reformi ette nähtud ei ole. «Meil ei ole üldisest reformist võimalik rääkida, aga Viljandi mastaabis on see kindlasti oluline uuendus,» ütles Lukas.

Riigikogu stenogramm

Esimees Ene Ergma

Alustame tänase päevakorraga, kus on arupärimine Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Lauri Laasi, Enn Eesmaa ja Valeri Korbi poolt s.a 23. märtsilesitatud arupärimine Viljandi riigikooli loomise kohta nr 420 ja ma palun kõnepulti kolleeg Mailir Repsi!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Head Riigikogu liikmed! Teil on küll kõigil olnud võimalik selle arupärimise tekstiga tutvuda, kuid kindluse huvides ma siiski tutvustaksin seda lähemalt, et teie järgnevas diskussioonis teaksite, millest on tekkinud küsimus.
Nimelt on tänaseks avalikustatud nii Viljandi linna võimu kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsleri poolt kava, mille kohaselt muudetakse kolm senist gümnaasiumi põhikoolideks ja luuakse riigigümnaasium. Haridus- ja Teadusministeerium on avaldanud valmisolekut Viljandi riigigümnaasiumi asutamiseks. Viljandi volikogu on võtnud 25. veebruaril vastu otsuse "Viljandi koolivõrgu korrastamine". Lähtudes eeltoodust on Viljandi linn ning Haridus- ja Teadusministeerium leppinud kokku, et alustavad läbirääkimisi Viljandis ühe riigigümnaasiumi asutamiseks ja pidamiseks arvestusega, et Viljandi Linnavalitsus saaks esitada läbirääkimiste tulemusena valmiva tegevuskava volikogu 2010. aasta aprillikuu istungile ning riigigümnaasium alustaks tegevust alates 1. septembrist 2011.
Osapooled soovivad luua riigigümnaasiumi seniste Viljandi linna üldhariduskoolide gümnaasiumiklasside ühendamisega üheks uut kvaliteeti pakkuvaks kooliks. Läbirääkimiste käigus soovivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Viljandi Linn leppida kokku tingimustes, mis puudutavad gümnaasiumiosa üleandmise korraldust, koolihoone asukohta, õppeklasside kaasajastamist, riigigümnaasiumi rahastamise küsimusi, Viljandi linna ja teiste puudutatud omavalitsuste kaasamist riigigümnaasiumi arengut puudutavate küsimuste lahendamisel ning üleminekuga seotud muid küsimusi.
Viljandi noored on algatanud rahvaküsitluse, mille tulemustest selgub, et ligi 2000 vastajast ligi 80% ei toeta olemasolevate gümnaasiumide põhikoolideks muutmist ja ühe riigigümnaasiumi loomist. Siinkohal ütleksin märkusena juurde, et tänase arupärimise esitamise eesmärk on saada järgnevate küsimustega rohkem selgust riigikoolide loomisest, sest tänaseks on ju teada, et neid haridus- ja teadusministriga ja ministeeriumiga läbirääkijaid ei ole enam ammugi ainult Viljandis, vaid pea igas maakonnas on neid mitu, kes soovivad teada saada, millistel alustel ja kuidas ja mida see tegelikkuses tähendab. Nii et ma usun, et võib-olla suudab minister täna nendele küsimustele vastates anda kas küsimustele vastused või tekitada omavalitsustes selle teema vastu rohkem huvi. Nii et ma ei loeks neid küsimusi ette - ma küll ei tea, kas hr Tõnis Lukasel on võimalus, aga küsimuste sisu seondub rahastamise, õpetajate, ühiselamu ümberkorralduse ja analüüsidega. Nii et ma loodan, et minister saab ka küsimustele viidata. Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu, head külalised! On tõepoolest kaheksa küsimust, mis puudutavad eelkõige Viljandi linna ettepanekut muuta oma senist koolivõrku koos riigiga. Ja ma vastan järjekorras nendele küsimustele. Kõigepealt, meie tööjaotus on nii, nagu tööandja ütles - loen küsimuse ja siis vastuse.
"Kas teie hinnangul peaks Viljandi linnavolikogu riigikooli loomiseks korraldama rahvaküsitluse, mis oleks volikogule ja linnavalitsusele otsuse tegemise juures siduvaks?"
Kui volikogu ja linnavalitsus on midagi otsustanud, siis mina loen, et nende pöördumine on õiguslikult igati korrektne ja sellepärast Haridus- ja Teadusministeerium Viljandi linna ettepanekul Viljandi linnaga läbirääkimistesse asus. Selleks, et riik nendesse läbirääkimistesse läheks, ei ole küll rahvaküsitlust juriidiliselt vaja ja ma ei tea, kas seda enam või mitte, aga arvestada tuleb, et alles oli üks rahvaküsitlus - rahvalt küsiti, keda valida kohalikku volikokku. Need valimised olid ära ja uus koalitsioon, kuhu kuuluvad Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Keskerakond, on oma ettepaneku riigile teinud. Nii et riik vähemalt ministeeriumi poolt ei nõua täiendavat rahvaküsitlust. Küllap volikogu on linnakodanikega arutelu juba ära korraldanud.
"Kuivõrd toob riigikooli loomine kaasa eelisrahastamise?"
Riik investeerib hoonete renoveerimisse riigikoolide puhul niikuinii, eelisrahastamist teiste riigigümnaasiumidega võrreldes ei plaanita. Riigikoolides on riigil juba olemuslikult kohustusi, näiteks Nõo Reaalgümnaasiumi renoveerimist otsustas valitsus rahastada 70 miljoni krooni ulatuses ja see hea kool riigikoolina renoveerida. Ma ei nimetaks seda sugugi eelisrahastamiseks kellelegi teise arvelt, see on lihtsalt riigi kohustus.
Kolmas. "Mil määral saab uus kool riigieelarvest lisaraha või tuleb see teiste olemasolevate gümnaasiumide arvelt?"
Iga riigigümnaasiumi hakatakse rahastama samade põhimõtete järgi kui praegu olemasolevaid riigigümnaasiume. Minu teada täna olid rakendussätted kultuurikomisjonis arutluse all, seal ses osas muudatusi ei tehtud. Investeeringurahad ei tule teiste koolide arvelt ja kui rääkida näiteks tegevuskulude rahastamisest siis ei ole keegi küsinud, kas Tallinna Muusikakeskkooli rahastamine riigikoolina tänapäevani ja siit edasi või Nõo, Noarootsi koolide rahastamine on kellelegi teise arvelt. Riigikoolide rahastamiseks on seaduses selgelt fikseeritud põhimõtted ja nende järgi neid ka rahastatakse.
"Kas ja kuidas tuleks teie hinnangul spetsialiseeritud kooli korral kaugemalt õppima asuvatele õpilastele tagada ühiselamukoht ja õppetoetus?"
See on natuke laiem küsimus, sest Viljandi plaanitav gümnaasium - niipalju, kui mina tean, toonitan veel kord - läbirääkimised on alanud ja kohalikul rahval on ka selgemad plaanid, et tahetakse seal kuni seitse suunda avada ja muid niisuguseid sisulisi ettevalmistusi on väga palju tehtud, aga seda ei saa nimetada väga kitsaks spetsialiseerunud kooliks, vähemalt minu teada mitte, küll aga on praegu spetsialiseerunud gümnaasiume, kui gümnaasiumi puhul võib nii üldse öelda, näiteks Nõo Reaalgümnaasium, näiteks Tallinna Muusikakeskkool, mis on riigigümnaasiumid. Ja laiemas võrgus on kahtlemata erivajadustega laste koole, kutsekoolid on spetsialiseerunud, kui haridusasutustest üldiselt rääkida. Üldise põhimõttena peab Haridus- ja Teadusministeerium oluliseks niisugust transpordikorraldust, et gümnaasiumiõpilased jõuaksid kodust kooli ja koolist koju. Kui on vaja ühiselamukulusid või õpilaskodu kulusid katta, siis praegu loetavas menetluses olevas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on üks muudatus sisse viidud, mis annab võimaluse riigil osaleda ka gümnaasiumi puhul õpilaskodu kohtade ja transpordikulutuste katmisel vastavate toetustega. Nii et vajadusel, kui see on oluline toetus omavalitsustele õpilaste kooli saamiseks ja koju saamiseks, siis kindlasti on võimalik riigieelarveline toetus. Õpilaskodude alternatiiviks võib olla ka näiteks kodumajutuse doteerimine.
"Kuidas rahastatakse ümberkorraldust? Kas reformi jõustumisel tuleb omavalitsustel leida täiendavaid vahendeid õpilaste kaasrahastamiseks või kannatavad olemasolevad koolid, kuna nende vahendeid kärbitakse?"
Kooli korralduslikku uuendust uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ette ei näe ja sellele küsimusele seepärast ei vasta rohkem. Selline ettepanek, et uues põhikooliseaduses mitte teha seda koolivõrgu uuendust tsentraalselt, tuli minu teada enamuselt fraktsioonidelt. Sellepärast on see kindlasti oluline otsus. Koolivõrgu reformi seaduse tasemel ju ei ole, see ei saa siis ka midagi endaga kaasa tuua.
"Kas Haridus- ja Teadusministeerium on analüüsinud, millised on nimetatud reformi mõjud ja võimalikud tagajärjed Viljandi maakonnas ning millised on reformi võimalikud sotsiaalsed tagajärjed? Millised on analüüside tulemused?"
Haridus- ja Teadusministeerium on teinud üle aasta tagasi Viljandimaa tellimusel maakonna koolivõrgu detailse analüüsi, kus kirjeldatakse õpilaste ja õpetajate arvu prognoosi, õpilasrännet, koolivõrguvajaduse eri variante olenevalt seatud kriteeriumitest. Seda on mitmel korral arutatud maakonna ja omavalitsuste esindajatega, koolijuhtidega. Analüüs on kätte saadav kõigile ka ministeeriumi koduleheküljel kõrvuti teiste maakondlike analüüsidega. Kindlasti on Viljandi linna kava kohalikus mõttes väga tähelepanuväärne - muuta praegust koolivõrku ju kaunis oluliselt, jätta kolm põhikooli ja üks puhas gümnaasium. Aga nagu te, jah, hästi teate, nagu eelmise punkti puhul ma ütlesin, ei ole põhikooli ja gümnaasiumi seaduse eelnõus sellelaadilist reformi ette nähtud ja sellega ka riigi ettekirjutusi ei tasu sealt otsida. Nii et meil ei ole üldisest reformist võimalik rääkida, aga Viljandi mastaabis on see kindlasti oluline uuendus.
"Mis saab õpilastest, kes suurde riigikooli ei saa? Millised on Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsid selles osas?"
Nagu eespool öeldud, on Viljandimaa õpiränne detailselt kaardistatud. Õpilased, kes riigikooli vastuvõtutingimusi ei täida - nagu iga teisegi gümnaasiumi puhul ei peaks ju vastuvõtutingimused olema oluliselt erinevad praegustesse Viljandi gümnaasiumidesse võtmise omadest. Meil ei ole põhjust eeldada, et Viljandi gümnaasiumidesse võetakse vastu õpilasi ilma igasuguste tingimusteta. Nii et vastuvõtutingimusi tuleb täita! Kui nad ei soovi õppida selles Viljandi gümnaasiumis, mida praegu plaanitakse luua, siis nad saavad õppida ju teistes koolides - jätkata oma õpinguid, kui tegemist on Viljandimaa õpilastega, teistes Viljandimaa või mujal asuvates keskharidust pakkuvates õppeasutustes. Pealegi on linn taotlenud selle puhta gümnaasiumi jaoks rohkem klassiruume ja rohkem klassikomplekte kui praegustel andmetel isegi sellel aastal Viljandi gümnaasiumides täituks või vähemalt järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Nii et tegelikult on Viljandi linn taotlenud ruume ja soovinud neid planeerida varuga. Nii et selles plaanis ei saa väljajäämisest sugugi rääkida. Viljandi ise on oma õpilaste arvu kahanemist ka päris oluliselt analüüsinud (üldandmed on meil kõigil teada). Minu mälu järgi, kui hiljuti oli Viljandi gümnaasiumides üle 800 gümnasiasti, siis prognoositakse selle numbri langust kuni 554-ni ja stabiliseerumist umbes seal joonel tükiks ajaks. Nii et see on selge, et klassikomplektide arv ka väheneb.
"Milline on Viljandi Kutseõppekeskuses valmisolek korraldamaks enamus erialasid ümber põhikoolil põhinevaks õppeks või selleks, et mõni gümnaasium jääb kutsekooli eelõppeks?"
Riigikooli loomine Viljandi Kutseõppekeskuses niisugust ümberkorraldust ei eelda. Kuid näiteks ka käesoleval aastal on Viljandi ühinenud kutsekeskkool taotlenud uute erialade avamist ja õppekavad, kui näiteks paljudes maakondlikes kutsehariduskeskustes on olnud ka probleem, et tüdrukutel ei ole head valikut, siis minu teada on sellised õppekavad ka valminud ja sellest sügisest taotletakse ka täiendavaid vastuvõtte. Nii, et jah, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool on üks nendest piirkondlikest kutsehariduskeskustest, kes mõtleb sellele, et laiendada erialade nomenklatuuri, tõepoolest. Aitäh tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Lugupeetud minister, teile on ka küsimusi. Alustame kolleeg Heimar Lengist!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Teie vastused sellele väga tõsisele küsimusele olid suhteliselt pealiskaudsed ja kiretud. Ja sellepärast ma küsin üle. Öelge mulle palun, haridusreform, mida te olete vedanud paar aastat, mille käigus te tahtsite hulga gümnaasiume likvideerida ja need ümber korraldada, kukkus sisuliselt läbi. Valitsus võttis selle tagasi, sellest pole enam palju juttu olnud. Ja nüüd on mul küsimus: nüüd te tahate seda teha Viljandis, kus on teie erakonna, IRL-i jaoks suhteliselt soodne erakondlik maastik. Tõestage mulle lühidalt, et see ei ole hiiliv haridusreform, mis algab Viljandist. Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Teie nürilt kirglikus küsimuses oli paar motiivi. Üks neist, mille varju tegelikult küsimus jäi, oli erakondlikkus. Selle kohta ma ütlen, et Viljandis on võimul ka Keskerakond ja kõik juhtumid, mis praegu on avatud läbirääkimisteks - neid läbirääkimisi on avatud tegelikult väga vähe, kuid konsultatsioonid kaasa arvatud nendest juhtumitest ligi pooled on sellised, kus taotlejaks on omavalitsus, kus Keskerakond on kas ainuvõimul või võimukoalitsiooni osaline. Nii et erakondlik motiiv teie kenas küsimuses, mis lehtedes kindlasti ära trükitakse, ei ole tegelikult asjakohane. Kohalikud inimesed mõtlevad tõsiselt, mida teha oma koolivõrguga, ja juhul, kui nende kavad on sellised, mida on põhjust toetada just selles plaanis, et nad loovad demokraatlikke võimalusi piirkonnas laiemalt, annavad võimaluse koolidel püsida, näiteks ümbruskonna põhikoolidel, see tähendab, ettepanekud on orienteeritud puhtale gümnaasiumile, mis on selles maakondlikus koostöös ju teatavaks tipuks - tal on oma roll - aga mille loomisega on selge, et ka teised koolid saavad piirkonnas jätkata, sest kui kolm täistsükli kooli omavahel konkureerivad, on nad orienteeritud ka ümbritsevate põhikoolide tühjakstõmbamisele. Puhtad gümnaasiumid sellele orienteeritud ei ole. Kui sellised eeldused on paljudel juhtudel olemas, siis me asume läbirääkimistesse. Praegu on läbirääkimised alanud tegelikult ainult Viljandiga, sest nii Viljandi linnavalitsus kui volikogu on oma arvamuse öelnud ja on teinud taotluse, Koeru volikogu on teinud taotluse hakata riigiga koos koolivõrku planeerima ja Tartu linnavalitsus on teindud taotluse. Volikogu otsust Tartu puhul saab veel oodata, ülejäänud on konsultatsioonid. Nii et loomulikult, kui jõutakse volikogu ettepanekuteni, et riiki läbirääkimistesse kaasata, siis kaalutakse seda asja, kas sellel on mõet, missuguse abiga peaks olema üldse tegemist. Mõnel juhul võib olla juriidiline nõu ja praegu mitmel juhul, kus ongi meiega ühendust võetud, soovitakse just juriidilist nõu ja analüüsi. Aga see kõik selgub tulevikus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Selline riigikooli loomine Viljandis - nii või teisiti me saame aru, on gümnaasiumihariduse tsentraliseerimine ehk siis sellise suure riigikooli teke nii või teisiti mõjutab kõiki maakonnakoole. Nagu te ütlesite, et on kohti isegi varuga ja nii või teisiti mõjutab see nii õpilasi kui õpetajaid liikuma olemas olevatest maakonnakoolidest Viljandisse. Pigem on küsimus selles, et milline on ja kas on ühtlane see gümnaasiumihariduse kättesaadavus maakonnas, arvestades seda, et ka paremad õpetajad tõenäoliselt sinna, kus on võimalik suuremat koormust saada ja õpetada janende järel ka õpilased. Mis saab siis teistest koolidest? Kuidas te hindate seda õppekvaliteeti, mis sinna jääb? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Lugupeetud küsija! Praegused Viljandi gümnaasiumid on palju suurema varuga, kokkuvõttes palju suurema varuga klassikomplektide osas, kui see linnavalitsuse poolt plaanitav puhas gümnaasium. Nii et praegu on kõigis nendes kolmes gümnaasiumis tegelikult varu maakonna õpilaste jaoks. Ja nagu ma teile kirjeldasin, siis täistsükli koolid pumpavad piirkonnakoole ebademokraatlikul moel tühjaks. Nii et tegelikult mina ei oleks nii pessimistlik kui teie. Ma arvan, et nii Lõuna-Viljandimaale kui Põhja-Viljandimaale üks gümnaasium saab jääda kindlasti. Läbirääkimised - ma olin Lõuna-Viljandimaa omavalitsusjuhtidega koos - minu teada on algatatud, kas nad käivad, mul on raske öelda. Nii et mina toetan ka väljaspool maakondi piirkondlike gümnaasiumide säilitamist ja tegelikult puhas gümnaasium põhikooli õpilastele ligipääsuks ja sellisena, mis ei tõmba ümbritsevaid põhikoole tühjaks, on igale maakonnale kasuks - nii õpilastele kui õpetajatele.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Praegu on näha niisugune muster, et igas maakonnas kipub kuidagi tekkima oma riigikool. Mina mäletan veel seda aega, kus hirmsasti nähti vaeva sellega, et igas maakonnas oma koolivõrk läbi vaielda ja töötada ja kokku leppida, aga nüüd nagu sellist ütleme siis koolivõrgu eestvedajat maavalitsuse näol nagu hästi tunda ei ole. Kuidas teile tundub, kes oleks õige, et kas omavalitsuste liit või maavalitsus niisuguse mõistliku koolivõrgu läbi vaidleb, kokku lepib ja omavahel kindlaks teeb? Selles mõttes, näiteks, kui me võtame Järvamaa, kui Koeru tekib riigigümnaasium, et siis Järva-Jaani ja Ambla ja teised sellevõrra ei kannataks? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Väga õige, et plaane peab pidama koostöös! Selle põhikooli-gümnaasiumi seaduse mõte on algusest peale ka olnud, anda omavalitsustele võimalus arutada, kus piirkonnas ei saa kõigis omavalitsustel gümnaasiume tulevikus ette näha, juba need omavalitsused isegi näevad, et õpilaste arv väheneb, siis teha vähemalt koostööd, et piirkonnast see kool päris ära ei kaoks. Maakondlik analüüs on tegelikult kõige aluseks. Võin öelda, et kõik maakonnad, mis seni on esitanud sotsiaalse infrastruktuuri kava on tegelikult teinud selle omapoolse ettepanekuna ja see on läbi - ma ei tea kuidas hääletatud - põhimõtteliselt läbi arutatud kohapeal palju. Nende maakondade puhul, mis on ka siin esitanud mitme aasta jooksul, võib öelda, et kõikjal on nähtud, et täpselt sama arv gümnaasiume ei jätka - nii Pärnumaa puhul, viimane Raplamaa puhul. Pärnumaa oli juba mõni aeg tagasi, Tartumaa puhul on paljudel juhtudel välja toodud need, mis kindlasti jätkavad. On eeldatud, et gümnaasiumide arv üldiselt langeb, see õpilaste arvu kahanemisest tuleb suurepäraselt välja. Ja sellepärast me oleme teinud analüüsi maakondade alusel, arvestades neid võrgustikke. Nii et partnerlus on kahtlemata väga oluline ja mina näiteks ei näe, et mõni väiksem omavalitsus kohapeal saaks ilma naabritega läbirääkimata oma gümnaasiumiosaga jätkata või sellele uut tuult tiibadesse. Ja ma väga hindan seda koostööd, mis on Ambla, Järva-Jaani ja Koeru vahel alanud - mõnda aega käiakse juba koos Piibe ühisgümnaasiumi arutelu ümber. Nii et ma arvan, et kohalikud inimesed oskavad oma asju vaadata perspektiiviga.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev.

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma jätkaksin seda maakonna teemat küsimusega, kas oskate praegu ütelda või on kavasus mõne aja pärast täpsustada Ida-Virumaa kohta. Sest kui me arutasime põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, siis oli püstitatud ka küsimus Narva Eesti gümnaasiumist, koolidest Jõhvi, Sillamäe, Kohtla-Järve linnades, nende probleemidest. Kas on teada, kauidas riik, Haridusministeerium kavatseb käituda nende gümnaasiumide suhtes? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Nende Eesti gümnaasiumide või Eesti koolide puhul, mille kohta te küsite, peab riik kindlasti ka pingutama ja aitama omavalitsust, et koolipidamine saaks edeneda ja õpilaste arvu puhul ei peaks me vaatamanii väga neid arve. Oluline on eestikeelse hariduse säilitamine nendes piirkondades ja säilitamine heal tasemel. Koolivõrgu osas, nagu ma ütlesin, riik omavalitsustele ettekirjutusi ei tee. Praegu võib ütelda, et Sillamäe linn on pöördunud Haridus- ja Teadusministeeriumi poole analüüsimaks võimalust kolme praeguse üheklassilise või ilma paralleelideta gümnaasiumi asemele ühe gümnaasiumi tegemist. Rohkem läbirääkimisi ei käi ja sellest ma saan aru, et teised nii väiksemad kui suuremad omavalitsused on valmis jätkama praeguste koolidega ja kui, siis teevad neid muudatusi nii, et riigi toetust ja juriidilist nõu-analüüsi tarvis ei ole ja ma arvan et see on väga hea. Kindlus on igal juhul nendel koolidel olemas, et kui kohapealne rahvas otsustab, siis suurus ei ole tähtis ja püütakse jätkata.

Esimees Ene Ergma

Palun kolleeg Marika Tuus!

Marika Tuus

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud härra minister! Te nimetasite, et Viljandimaa on võib-olla praegu ainukene, kellega läbirääkimised on teoksil, siis tuli juurde veel Koeru ja Tartu linn ja nüüd veel Sillamäe, aga mind huvitaks Jõgevamaa ja Tartumaa. Millised on praegu seal nägemused, kas ka läbirääkimised käivad ja kui mitte, et siis võib-olla ehk konsultatsioonid, nagu te nimetasite? Kes on teie poole pöördunud, kelle poole olete teie pöördunud? Kas te ei arva, et need, kes praegu tõesti pöörduvad ja abi vajavad, teevad seda ilmselt ainult sellepärast, et riik on meid vaeseks teinud - omavalitsuste rahasid on kokku tõmmatud ja maksu laekumine on samuti ju nigel? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Kohalike asjade tundjate koorekiht on kogunenud siia saali väga tihti ja kohalikud inimesed vaatavad neid asju võib-olla natuke teisiti kui Riigikogu liikmed. Päris mitmed omavalitsused näevad päris hästi, et kohapeal gümnaasiumiõpilaste arv langeb ja neil tuleb teha mingeid samme ja muidugi nad on tänulikud nii koostööle teiste omavalitsustega kui riigi toetusele, kui see annab võimaluse gümnaasiumi või üldse selles piirkonnas kooli säilitada. Ma arvan, et see ongi üks põhjus, miks palju pöördumisi riigi poole on tehtud - nähakse, et äkki see annab mingi teatava lisaventiili selleks, et sellest murest nagu õhku välja lasta, annab mingi uue lahenduse, et riik pakub välja piirkondliku koostööd, mida omavahel võib-olla ei ole suudetud nende aastatega teha. Mina hindan väga neid omavalitsuste poolseid mõttetalguid ja seda, et tõesti on hakatud koolivõrguga väga tõsiselt tegelema. Jah, põhikooli- ja gümnaaasiumiseadus võib olla küll see niisugune käivitav mootor olnud, kuid mitte ainult. Ka omavalitsuste liikmed oskavad arvutada nii seda, kui palju on õpilasi, kas neid tulevikus jätkub, kui praegu on neli õpilast gümnaasiumiklassis kuskil ja siis veel väheneb mitukümmend protsenti õpilaste arv, ja seda, kas raha jätkub. Alati ei pea neile kõike niimoodi ette kirjutama, kui nad oma murega tulevad. Keskerakonna linnavalitsuste ja vallavalitsuste liikmed ei ole minu meelest reeturid Keskerakonna üldise poliitika suhtes, kui nad tulevad tegelikult murest, küsivad, kuidas koolivõrku teha ja teevad mingeid ettepanekuid.
Kui küsimus oli konkreetselt, siis Põltsamaa delegatsioon on huvi tundnud informatsiooni järgi ja Rõngu, aga Rõngu signaliseerib juba oma kõigile teada mureT - nii hoonega kui kooli tulevikuga seotud. Rohkem omavalitsusi ei ole minu teada - ega ainult minuga ühendust ei võeta. Viimastel päevadel on neid ühenduste võtmisi mitmeid olnud, aga minu teada Tartumaalt ja Jõgevamaalt ei ole olnud, kui nüüd Tartu linn välja jätta.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Peeter Kreitzberg

Suur tänu! Ega põhikoolide ja gümnaasiumide eraldi tekkimine ei ole mingi probleem ja seda võib ainult heaks kiita, kui see toimub kohalike omavalitsuste omal initsiatiivil ja kokkuleppel. Eesti koolivõrk vajab ju korrastamist, selles pole üldselt mingit probleemi. Mis puudutab Viljandi eksperimenti, siis see ei puuduta üldse Viljandit, sest gümnaasiumiaste on teatavasti üleriigilise komplekteerimisega. Tegelikult on ju küsimus, mida paljud tahavad teilt teada, on see, kui palju te Viljandi gümnaasiumi rajamisele riigi poolt raha eraldate ja kas kõik teised soovijad, olgu neid 20, 80 või 100, on võimelised saama samasuguse summa? Nii palju, kui mina olen kuulnud, on koolide huvi teiega kiiresti läbi rääkida pigem selles, et saada rahalist toetust, mida te kindlasti kõigile loodavatele gümnaasiumidele anda ei suuda ja sellepärast ongi väga palju küsimusi õhus.
Kui palju te oleksite valmis andma Viljandi gümnaasiumile raha või olete lubanud? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Mina ei suuda muidugi ühegi kooli jaoks piisavalt raha anda. Meie koos valitsuse ja Riigikoguga saame teha riigieelarvet, planeerida üldist hariduspoliitikat ja kui nüüd selle diskussiooni käigus on näha, et huvi muuta proportsioone koolivõrgus on nii suur, siis tuleb selle teema juurde tsentraalselt tagasi tulla ja arutada seda siin Riigikogu saalis. Loomulikult ei ole võimalust praegu hariduseelarvet arvestades selle raames hakata n-ö ühekaupa lahendama kõiki küsimusi, küll aga võime me ju ütelda, et mis õigus on meil näiteks Viljandi delegatsioonilevõi kellelegi teisele selga pöörata, kui meil on olemas riigigümnaasiumid Nõos, Noarootsis, Tallinnas, kus käib enamus Tallinna lapsi, on riigigümnaasium, rahastatakse riigieelarvset, aiis meil ei ole õigust ka teistele "ei" ütelda. Jah, ega rahad hariduseelarvega seoses saavad ükskord otsa. Kui me investeeringutest räägime, siis Viljandi puhul on valitsus andnud võimaluse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile opereerida Viljandis (see number ei pruugi olla päris täpne) alla 70 miljoni krooni ulatuses. Loomulikult tähendab see seda, et riigieelarves on see koorem jaotatud rendimaksena pika perioodi peale ja sellist rendimaksete tasumist või ülevõtmist riigi poolt tegelikult on, kui see terve piirkonnaküsimus on, võimalik planeerida, aga mitte ülemäära palju - see on õige. Eks see ongi nii, et need läbirääkimised on alanud Viljandiga. Neid läbirääkimisi ei ole ühegi teise kohaga, kuigi Koeru ja Tartu on ka ametlikult ettepaneku esitanud, aga loomulikult riik omalt poolt vaatab, et kuivõrd me peame seda riigi funktsiooniks ja kuivõrd on võimalus toetada. Nii et arutelud on tõsised, ega automaatselt ei sünni miski.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Helle Kalda.

Helle Kalda

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on väga meeldiv kuulda, et lõpuks saab ka Nõo Reaalgümnaasium raha riigieelarvest. Me teame, et meil on riigigümnaasiume ühe käe sõrmedel lugeda ja peab ütlema, et häbiväärne on, et nii kaua aastaid ei ole riik suutnud neid korda teha. Minul valutab süda hoopis selle osas, kuna me teame, et kohalikul tasandil nagu Nõogi põhikool on ammu korda tehtud ja riigitasandil, nagu ma kuulen, hakatakse alles korda tegema. Kas ei muutu hoopis selliseks olukord, et lõpuks hakatakse tegema siis riigi tasandil ainult poliitiliste otsuste tulemusena - üks kool saab korda või teine saab korda? Sest kujukas näide on ju Nõo, 20 aastat läks mööda, kui lõpuks saab raha. Kuidas te kindlustate, et kui riigigümnaasiumid tulevad, et riik suudab neid koole ikka võrdselt ja õiglaselt korda teha? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Omavalitsuse ettepanek, kas riigigümnaasiumi teha või riigiga koos oma koolivõrku planeerida, ei eelda alati täiendavat raha. Sellesama Viljandi puhul on näiteks üks gümnaasium täiesti riigi vahenditest korda tehtud, teine osaliselt - Riigi Kinnisvara AS kaks gümnaasiumi. Ütleme, et kohalikud mehed ütlevad, et piisaval määral juba, siis võime öelda, et mõlemad piisaval määral korda tehtud. Koeru, kes taotles, on saanud riigiinvesteeringu. Nii et nad on oma raha juba saanud, selles mõttes nad ei taotle seda staatust mitte raha pärast. Võru ja Valga on saanud nüüd selle aasta otsusega KOIT-kavast investeeringuvahendeid gümnaasiumi peale. Mina leian, kui plaan on teha puhas gümnaasium, saab seda raha suurepäraselt kasutada selleks otstarbeks.
Mis puudutab Nõod, siis ei saa siiski eitada, et läbi aegade on ka Nõo Vallavalitsusel põhikooliga seoses olnud riigilt üht-teist küsida ja ka praegu. Nii et ega ilma riigi abita pole ka see täiel määral juhtunud, mis Nõo põhikooli puudutab. Aga loomulikult, taotlused jagunevad erinevalt ja minu meelest neid, kes tulid riigiga rääkima, et saada nõu ja mingit perspektiivi, üldse raha ei küsi, ei tasuks ka väga alahinnata. Me räägime praegu 16-st ühenduse võtmisest ja konsultatsioonist. Ainult kolme puhul on omavalisused taotlenud. Ärge ära ka ehmatage, võib-olla ülejäänud omavalitsused ei taotlegi riigilt mingit täpsemat tuge. Ega see, et omavalitsuse esindajad mõtlevad asja peale, ei ole juba patt.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kaia Iva!

Kaia Iva

Aitäh! Austatud minister! Ka minul Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlase ja praegu ka nõukogu liikmena on hea meel selle üle, et samas otsuses, kus Viljandi sai renoveerimisraha sai, sai seda ka Nõo Reaalgümnaasium, küll aga tahaksin ma eelpool küsijat parandada, et Nõo põhikool ei ole kaugeltki korras ja annab ka praegu tunde internaadi tubades, mis on kohandatud klassiruumideks, ning taotleb praegu üsna suurt Euroopa Liidu abi. Aga minu küsimus on selles, et kui praegu näeme, et reaalteadusi peab Eestis rohkem õpetama. Me loome töökohti ning meil on vajadus ümberstruktureerida Eesti majandus töökohtadele, mis baseeruvad just nimelt reaalainetel, siis milliseid samme on olnud kavas või on lähiajal plaanis selleks, et selliseid töökohti oleks võimalik ka luua, mis nõuavad väga tugevat reaalteaduslikku baasi? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Tõepoolest ettevõtjad, eriti suurte otsuste eel, näiteks välisinvestorid aga ka meie oma ettevõtjad küsivad, kas on olemas piisavalt baasi, kas vähemalt haridussüsteem valmistab ette piisavalt ettevalmistatud inimesi pikas perspektiivis. Reaal- ja loodusteadused ei ole ainus, mida koolis õpetada. Need suunad peaksid olema igas maakonnas, kodule suhteliselt lähedal nii hästi esindatud, et igas maakonnas on võimalik nendes valdkondades ka tipptasemel valikkursusi võtta. Ja selles mõttes ma näen, et puhaste gümnaasiumide taotlemine maakonnakeskustes kindlasti kindlustab seda võimalust, on igati hea. Kas maakonnakeskustest väljapool reaal- ja loodusteaduste suunda luuakse, see on ka vastavalt kohalike inimeste pealehakkamisele. Nõo taset tuleb säilitada, see on juba praegu väga hea, aga ka mujal peabpakkuma vähemalt nende ainete õppimise võimalust ka piirkonniti, aga maakonnakeskuses kindlasti peab süvendatud loodusteaduste, reaalteaduste õpe olema võimaldatud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo.

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! On küll korduvalt küsitud, aga minu huvi on rohkem selle finantseerimise poole peal. Mõnes osas ei ole teie vastused päris täpsed olnud. Mind huvitab, et kui nüüd riigigümnaasiumidele tehakse mingi kindel reegel, kuidas neid hakatakse finantseerima, või nagu teie vastustest on kõlanud, et räägitakse igaühega läbi - üks saab vastavalt läbirääkimistele need tingimused, teine teised ja kolmas kolmandad tingimused, et ei ole niisugust kindlat reeglit. Või siis, et kui pikaajalised need on? Lepitakse kokku küll, et saate nii palju abi, aga tuleb teine valitsus ja selle leppe aeg lõppes otsa ja siis jääb ei tea kui kauaks see kool virelema. Kas on kavas ühtsed reeglid, et kui riigigümnaasiumid tekivad, on kõik ühtlaselt finantsidega tagatud ja mitte üks ei ole kehvem ega teine parem? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Jällegi, alguses ma toonitan, kõik need 16 infovahetust või küsimist ei puuduta sugugi riigigümnaasiume. Lihtsalt, et me ei läheks jälle pealkirjade tasemele, et nüüd luuakse igal pool riigigümnaasiume, kõik tahavad endale riigigümnaasiume ja raha. On mitmeid selliseid juhtumeid, kus on tegemist hoopis teise taotlusega. Näiteks Türi ei ole küsimunud ei riigigümnaasiumi ega raha, vaid arutab, kas teha puhas gümnaasium või progümnaasiumiga koos - praegusest koolivõrgust erinev lahendus kohapeal. Või siis gümnaasiumi ja kutsekooli ühendamine kahel juhul. Ühel juhul selle lõpule viimine Väike-Maarjas, teisel juhul Antslas, mis on kohalike inimeste huvi. See ei pea ka tähendama sugugi mitte täiendavaid rahasid, vähemalt nendes ei ole alguses räägitud. Võib-olla läbirääkimiste käigus tuleb see välja. Aga võib juhtuda niimoodi, et läbirääkimisi ei tulegi rohkem ja need omavalitsused, kes käivad praegu küsimas, eeldavad, et selline iseseisvus oma indentiteedikeskuse ja kohaliku munitsipaalgümnaasiumi jätkamine on kõige parem.
Loomulikult, need rahad, mis arvestatakse, peavad olema eelarves planeeritud. Eelarvestrateegia tegemine käib ja Haridusministeerium peab nägema ette, taotlema siis võimalikke vahendeid järgmistesse aastatesse. Kui suured need on, selgub siis, kui me teeme konkreetsed ettepanekud. Praegu, nagu ma ütlesin, on Viljandis tegemist rendimaksega, mida saaks planeerida eelarvesse. See tähendab, et selliste piirkondlike gümnaasiumide puhul oleks Noarootsi ja Nõo kõrval kolmas Viljandi, kes saab oma eelarvetoetuse, nii nagu need kaks kõneldutki saavad, aga kindlasti see eelarvetoetus jääb väiksemaks või ütleme ta jääb praegusel hinnangul kindlasti väiksemaks, kui näiteks Nõo seda saab, sest investeeringki on palju väiksem, mida on Viljandi taotlenud kui Nõo. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun, Mark Soosaar!

Mark Soosaar

Aulik minister! Viljandis puhta gümnaasiumi, riigigümnaasiumi loomine on tegelikult seal puhta gümnaasiumi taastamine. Siin saalis on kaks inimest, kes on selle klassikalise gümnaasiumi lõpetanud. Üks istub sinu selja taga ja naerab praegu mõnusasti ja teine räägib sinuga. Me mõlemad võime kinnitada, et õpikeskkond oli küll väga hea, olgugi, et olid 1960-ndad ja õpetati hoopis teistsugust ajalugu, kui täna õpetatakse. Aga millegipärast mulle tundub, et seda Viljandi eeskuju tahaksid jälgida ja järgida ka teised maakonnad. Kas lugupeetud minister näeb siin ka regionaalpoliitilist mõõdet? Sest ma kujutan ette, et näiteks Pärnu maakond tahaks väga ja väga säilitada oma Tõstamaa keskkooli, kus gümnaasiumiastmes õpib ainult 30 õpilast, aga on ka väga hea õpikeskkond ja väga head tulemused. Kas siin riik näeb tulevikus ette niisugust korrastamist? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Väljapoole maakonnakeskuste puhaste gümnaasiumide loomine või niisuguste elujõuliste gümnaasiumide säilitamine või suurendamine, näiteks mingite piirkondlike kokkulepetega, nõuabki neid piirkondlikke kokkuleppeid. Kui näiteks Tõstamaa vald nüüd ise riigi poole pöördub, et teeks sellise vägeva riigigümnaasiumi ja teiste omavalitsustega ei räägi ja piirkondlikult ei ole võimalik kirjeldada, mis on see n-ö laiem kasu, kas seal on mõned spetsiaalsed suunad, mida selles piirkonnas mujal ei ole või ka näidatud, kuidas teiste piirkondade lapsed sinna pääsevad õppima, siis on raske ette kujutada, et riik seal ka riigigümnaasiumi teeks. See peab olema laiemalt tervele piirkonnale kindlasti huvitav. Ma arvan, et see, milleni me praegu oleme jõudnud, et läbi halli kivi ja vastu tahtmist sellist tsentraalset koolivõrgu kujundamist ei tule seaduse alusel, et see on õige otsus. Samas ma arvan, et puhtaid gümnaasiume peaks regiooniti olema siiski kättesaadav, et põhikoolidel oleks perspektiiv, et nad teavad, ja seal õppivate laste vanemad, et laps võib rahulikult käia kodu lähedal põhikoolis ära ja pääseb siis 10. klassi vaba konkursi järgi, kui ta tubli on, teistega võrdselt, et linnalapsed ei ole sugugi eelistatud või midagi sellist. Maakonnad on meil väga erinevad. Kuskil on maakonnakeskus päris keskel, kuskil on see regionaalne tööjaotus natuke keerulisem. Võtame näiteks Valgamaa, kus juba omavalitsused on ammu kokku leppinud: kolm sellist keskust peavad jääma. Ma arvan, et need gümnaasiumid kõik kindlasti jätkavad, ja ma arvan, et nad on perspektiivsed, mõni väiksem, mõni suurem, kui peame silmas Valgat, Tõrvat ja Otepääd. Eks see ole piirkondlik asi väga palju, kui riik sekkub. Aga esmane asi, me ikkagi anname nõu mudelite ja õppekavade osas üldiselt. Uskuge mind, ma ei ole kusagile läinud ettepanekut tegema, et teeme nüüd riigikooli või tulge läbirääkimisi pidama. Kõik initsiatiivid on tulnud kohtade pealt.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Evelyn Sepp

Aitäh! Sisuliselt ärajäänud haridusreformi asemel niisugune oht, mis kumab selle plaani juures, on see, et sisuliselt saaks olema tegemist niisuguse sõbraliku, omavalitsuste võib-olla katuseraha nime all teatud koolide toetamisega, kui sellele ei eelne regionaalpoliitiline põhjalik analüüs, kuhu riik peaks investeerima, ja ka selge siht, millist lisaväärtust on riik ühes või teises regionaalses üksuses valmis finantseerima. Paraku ma seda kuulnud ei ole. Palun kommenteerige, kas niisuguste standardite ja sisuline haldusreform ei peaks eelnema korraliku eesmärgipüstitusega enne, kui riik hakkab investeerima sellisesse omaalgatuslikku haridusvõrgu korrastumisse, kas ei peaks järjekord olema teistsugune?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Ma arvan, et Viljandisse jääb gümnaasium isegi ilma haldusreformita, nii et see ei puutu siin tegelikult asjasse. Mingit niisugust ettevõtet, et nüüd hakkame igale poole riigigümnaasiume tegema või ka läbirääkimisi pidama, ju ei ole. Need on praegu kohalikud initsiatiivid. Haridusreformist ja koolireformist ei ole mina ka kunagi rääkinud, küll aga haridusuuendusest. Siin, kui te ütlete, et sisuliselt haridusuuendus jäi ära, niipalju kui puudutab õppekava, ta ei jää ära. Nii et sisulised aspektid on leidnud Riigikogu ja valitsuse toetuse tegelikult ju rohkem kui need tehnilised ja koolikorralduslikud. Mis puutub sõbralikkusesse, siis enamus nendest sõbralikest omavalitsustest, kellega läbirääkimised käivad, on juhitud Keskerakonna poolt ja kõik, nii valimisliidud kui kõik erakonnad, on nendes omavalitsustes esindatud, ka juhtimise tasandil. Siin kindlasti riik ei eelda ei mingeid sõbralikkusi ega konkreetseid kuulumisi erakondadesse. Kui on otstarbekas riigil toetada, praegu, nagu ma ütlesin, ei ole neid vahendeid niimoodi, et me saame öelda, nagu siin ka Riigikogu menetluses olevas seaduses tehti ka ju ettepanekuid, et riigistada näiteks kogu gümnaasiumitase või, ütleme, teine haridustase. Ei, selleks ei ole ju üldist kokkulepet ega ka vahendeid planeeritud, siis peaks üldse ka tulubaasi ümber jagama omavalitsuste ja riigi vahel. Nii et midagi mastaapset siin ei käi ja kõik, mis toimub, on avalik ja on algatatud omavalitsuste poolt.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te olete täna siin saalis korduvalt öelnud seda, et hästi palju oleneb kohalikest omavalitsustest, kui palju peetakse läbirääkimisi ja kuidas selle haridus- ja koolireformiga jõutakse, kas jõutakse riigigümnaasiumideni või maakondlike, maakonnakesksete gümnaasiumideni. Selge on see, et kõikide nende gümnaasiumide tekkega kaasneb kaks asja. Üks on õpilaste ränne sinna gümnaasiumisse ja teine ka finantside suunamine. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse juures oli palju juttu ka sellest, et paljudele koolidele jäetakse erisus ja on paljud kogukonnad, kes taotlevad gümnaasiumidele erisusi, näiteks Kagu-Eestis Värskas. Te ise olete öelnud siit kõnetoolist, et sellistel puhkudel haridusministeerium võtab arvesse neid ja teeb erandi. Millised on siin lahendid ja kas te jääte ikkagi selles osas oma vastuste juurde? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Värskat puudutavatest erisustest ma tean seda, et setu kultuuri õpe on riigi poolt makstud mingis ulatuses õppekavas valikainete hulgas sees. Muid erandeid ju, proua Luigas, pole kusagilt teha, sellepärast et ei ole ju mingit tsentraalset muutmise ettepanekut. Tähendab, neid tingimusi ei ole ka esitatud nendele koolidele, kus on kaks, kolm, neli õpilast praegu. Seda, kas Värska jätkab gümnaasiumiga ja Räpina jätkab gümnaasiumiga, seda otsustavad ikkagi kohapealsed inimesed. Kui rääkida Värskast, siis Setu kuningriik minu teada on teinud ettepaneku, et nelja valla gümnaasium peaks olema Värskas. Nii et teil on ju väga lai baas ka selleks jätkamiseks. Nii et ärge heitke meelt. Aga mis erandeid te veel sooviksite teiste Eesti koolide ees, seda siis saame pärast arutada. Ma arvan, et kõik koolid on siiski tähelepanu väärt. Väga selged erandid, need saavad olla piirkondlikud ja kultuurilised. Selliseid on riik valmis ka Värskale tegema.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Helmer Jõgi!

Helmer Jõgi

Aitäh! Meie arutelud ja küsimused on ikka peaaegu et ühte auku: õpilaskodud, rahastamine, transport. Aga ma tahaks ka küsida sinu käest arvamust ja hinnangut sellele, et meie õppekavauuendus on aastate jooksul liikunud ikka selles suunas, et rohkem õpilaste huve, võimeid, ootusi-lootusi toetada ja neile rohkem valikuid pakkuda. Küll uus seadusevariant, mis meil praegu on, võimaldab seda teha nii huvikooli kaudu kui ka kutsekooli kaudu. Mingil määral võimaldab ka võrgustikke tekitada maakondlikul tasandil, nagu Läänemaal siin käivad kavatsused. Ütle mulle, palun, sinu hinnagul, kui suur peaks olema üks puhas gümnaasium, et seal neid õppekava tingimusi oleks võimalik täita ja kõike seda head, mida uus õppekava pakub?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Uue õppekavaga me seadsime tingimuseks, et koolis peab olema pakutud õpilastele kolm erinevat suunda. See kõlab muidugi väga võimsalt. Aga kui mõelda, siis ega ta suuruse ettekirjutusi niimoodi, et neid saab ainult 3-, 4- ja 5-klassilistes gümnaasiumides pakkuda, iseenesest see säte ei tee. Nii et siin on ka rahastamise pool. Rahastamise pool, võib ütelda, on välja arvutatud, et uus õppekava täies mahus riigipoolsest rahastamisest tuleb välja siis, kui on iga klassi tasemel 30 õpilast. Praegune õppekava, siis, kui on 21 õpilast. Me kõik teame, et paljud vallad on valmis ise oma koolile juurde maksma. Kui rääkida suundadest, siis kolm suunda. Mis suunad need saavad olla? Näiteks kolme suuna hulgas, kui kohapeal otsustatakse, ei pea isegi matemaatikat ega loodusteadust olema, sest need saab võõrkeele ja emakeelega ja sotsiaalainetega kokku. Õpilane peab saama valida kahte suunda, vabandust, valib kaks suunda nendest, täismahus ja siis üksikuid aineid, nagu sa väga õigesti ka ütlesid, võib komplekteerida ka väljastpoolt. Siin oleks vaja koolidevahelist koostööd, väljastpoolt oma kooli, kas üldhariduskoolist või lausa huvikoolist. Mina arvan, et eks kõik koolid peavad oma perspektiivid seadma. Praegusel juhul ma tean, näiteks Tartu Tamme Gümnaasium kahe klassikomplektiga õpetab nelja suunda või, ütleme siis, spetsialiseerib, nii et mõlema klassi jagab omakorda kaheks ja spetsialiseerib selle klassi erinevad pooled veel eraldi valdkondadele. Nii et eks siin sellist võimekust, see oleneb ka tõepoolest sellest, kas on häid õpetajaid võtta, häid muid spetsialiste, neid üksikuid tunniandjaid mujalt kutsuda, see võimekus oleneb ka sellest, kas kool on teiste linnakoolidega kõrvuti, paar kvartalit vahet või on kaugel metsas näiteks. Nii et olukorrad on väga erinevad, aga nagu me oleme kokku leppinud, riiklikke ettekirjutusi kooli suurusele seaduse tasemel ei tule.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud esinaine! Hea minister! Ma tahtsin täpsustada selle gümnaasiumide koha pealt. Kindlasti oleks ja on neid küsimusi ka rohkem. Eks see oligi selle arupärimise esitamise eesmärk, et võib-olla saab mõni asi selgemaks. Aga me ühelt poolt loome riigigümnaasiume ja vaatame ka tegelikult ajalugu, ega Noarootsi ju sündis üsna mitte just kõige suuremasse maakonnakeskusesse, viisakalt öeldes. Tal on ka olnud kergemaid ja raskemaid aegu, aga ta on oma niši leidnud. Osati on ju arusaadav omavalitsuste küsimus täna väga raskes olukorras olevas koolis, kus ta perspektiiv on selline kaheldav, võib-olla ka suured laenud peal. Teiselt poolt on mõni kool leidnud niši, aga pole sellist lahendit leidnud. Kuidas te kommenteeriksite, miks näiteks Keila-Joa kool, olles täna riigikool, kiratseb ja ei ole sellist gümnaasiumiarendust leidnud? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Riigil on tegelikult koolidevõrk päris lai. Põhilised kaks ühisnimetajat on: üks on hariduslike erivajadustega laste koolid ja üks on kutsekoolid. Keila-Joa on spetsialiseeritud, ütleme siis, sanatoorseks kooliks. Nagu te, lugupeetud küsija, hästi teate, on Keila-Joa olnud ka riiklike investeeringute loetelus. Selle investeeringute loeteluga ei ole me nii jõudsalt edasi liikunud praeguse majanduskriisi tingimustes, kui mõni aasta tagasi loodeti, aga tegelikult, ma juhin tähelepanu, me oleme päris hästi edasi liikunud, me oleme sellest loetelust pooled koolid saanud ka praegu investeeringute alla, kuigi eelarve läks vahepeal kärbetesse jne. Pingutus riigikoolide nimel, nende kordategemise nimel jätkub ja ka see otsus, mis puudutas valitsuse poolt, et RKAS-le volitatakse Viljandi kooli kordategemine, puudutas samal ajal ka Nõo kooli. Nii et loomulikult, riigil on vastutus ka nende koolide ees, mis tal juba on.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister, küsimustele vastamise eest! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!.

Peeter Kreitzberg

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kolleegid! Ma pean tunnistama, et ega ma palju selgemaks ei saanud sellest üritusest, mille nimi on Viljandi riigigümnaasium. Ma arvan, et see, mis väärib tegelemist ministeeriumi poolt, on terve Eesti koolivõrk ja haridussüsteem, ja süsteemset lähemist. Ma ei tea, kui viljakas on raisata aega nüüd ühe kooli näite varal tõestamaks, et lisaks Treffneri gümnaasiumile on loodav ka teine gümnaasium ja seda seekord riigigümnaasiumina. Mina näiteks ei saa aru, kas peab keset kõrbe tekitama oaase täiendava riigirahastamisega, mis tõesti võib jätta mulje, et me oleme parteikoole loomas uuesti. Samal ajal muidugi keegi ei vaidle ju selle vastu siin saalis, et võiksid tekkida omavalitsusgümnaasiumid omavaheliste läbirääkimiste teel. Ja miks mitte nad ei võiks tekkida kõik ka riigi täiendava rahastamise toel? Miks meie PGS-i menetlemine jooksis kinni? Aga väga lihtsal põhjusel: ministeeriumist ei suutnud ju keegi vastata, kes kui palju rahastab seda protsessi, mida nimetatakse põhikooli ja gümnaasiumi totaalseks lahutamiseks. Nüüd äkki üksikute koolide puhul on saanud väga selgeks, kes ühe, teise, kolmanda kooli rahastamist reguleerib, kes rahastab. Ma arvan, et see ei ole õige lähenemine. Minu meelest peaks riik välja töötama litsentseerimise tingimused, millistele tingimustele peab vastama suvaline gümnaasium. Peab vastama küsimusele, kui palju ta ise on valmis raha sinna lisama ja mitte Viljandi gümnaasiumile või ühele-teisele veel, vaid kõikidele gümnaasiumidele, kes on valmis tekkima. Minu meelest suur osa sellest jutust, mida me siin kuulsime, oli räägitud selles võtmes, et gümnaasiumide tekkimine liitumise teel on väga kasulik. Ma arvan, selle vastu ei vaidlegi mitte keegi. Aga meid huvitab terve Eesti koolisüsteem ja võrdne kohtlemine, ühesugune lähenemine kõikidele gümnaasiumidele. Mind isiklikult huvitab süsteemne lähenemine. Me ei suutnud tegelikult seda läbi mõelda, kuidas lahutamine peaks toimuma, ja nüüd hakkame siis üksikute eksemplaride abil tõestama, et näete, on võimalik küll, ainult et on võimalik sajast juhust ühel, kahel, kolmel seda niimoodi tohutu riigi abiga teha. Miks peab üldse riigigümnaasium tekkima? Riigigümnaasium ei ole selline, mida te pakkusite välja, et kõik omavalitsused, kelle õpilased seal õpivad, rahastavad proportsionaalselt õpilaste arvuga. See ei ole üldse riigigümnaasium. Ma väidan, et rahastamissegadus kestab endiselt. Selle võtmes ma ei suuda küll selle info baasil väga tõsiselt suhtuda sellesse ettevõtmisesse. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Palun, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea haridus- ja teadusminister! Head kolleegid! Arupärimise esitamise eesmärk oli püüda võib-olla saada nii mõnigi vastus, mida täna omavalitsused küsivad meie käest. Ma pean kurvastusega ütlema, et tõenäoliselt ma peaksin seda arupärimist veidi täpsustama, uuesti esitama. Tõenäoliselt oli ikka küsijate probleem, sest ma ei saanud väga konkreetseid vastuseid. Nimelt, mida küsitakse? Küsitakse seda, et kui me läheme läbirääkimistele Haridus- ja Teadusministeeriumiga, mis saab olema see riigikoolimudel. Võib-olla ootaks ministrilt vähemalt siis edaspidi selgitust, mida see riigikoolimudel tegelikult tähendab? Omavahelistes vestlustes me võime ju mõista seda erinevalt. Kui me vaatame täna olemasolevaid näiteks Noarootsit või Nõod, siis me võime ju uhkusega öelda, et tegemist on suurepärase tulemiga. Need on tegelikult koolid, mis on täitnud niši väga võimekatele lastele, kes tihti tulevad üsna rasketest oludest. Kui küsida nende laste valiku põhjuseid, siis pahatihti võib-olla üks valiku põhjuseid on just see, et linnas elamine kujunes veidi kallimaks. Mõni tuleb ka eksootikat otsima. Nii et seega, meil on täna näide olemas riigikoolide puhul kahest sellisest, võib-olla natuke keskusest väljas Nõo puhul, aga Noarootsis selgelt veidi keskusest eemal olevat koolist. Meil on näide olemas ka Treffnerist, mis ju laste rände pealt vaadatuna korjab pea üle-Eestimaa ehk siis vähemalt Lõuna-Eestist lapsed kokku. Kas nende kahe mudeli najal me julgeme öelda, et ka näiteks Viljandi, Sillamäe, Narva või mis iganes, kes täna on läbirääkimistel, tuleb sama mudeliga? Mina ei oska täna sellele vastata. Mulle jäi mulje, ma loodan, et ma ei tee ülekohut, et ega vist Tõnis Lukas ise ka täpselt ei tea, kuidas see riigikoolide mudel hakkab olema. Meil järgmisel nädalal on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetlus niikaugel, et me hakkame vaatama kogu paketti. Võib-olla on teil ministeeriumi poole pealt anda nii mõnigi märge kaasa, kuidas me saaksime seda täpsustada. Sest ma küll ei tahaks, et läbirääkimiste tulem on see, et näiteks ühes kohas kustutatakse laen, mis on RKAS-iga võetud, teises kohas võib-olla otsitakse mõni hea õpetaja ja kolmandas kohas veel midagi muud. See kindlasti liberaalse maailmavaate koha pealt on üsna huvitav lähenemine, aga ma arvan, et riigi ülesehitusest ja hariduspoliitilisest loogikast vaatatuna ei ole kindlasti teretulnud, kui iga kooli ülesehitamisel ja üleandmisel on omad põhjused. Ei ole ju täna saladus, et ega Koeru on olnud päris palju läbirääkimistel, seesama Piibe gümnaasiumi koha pealt, aga nüüd, kui räägime läbirääkimiste tulemustest, siis ega tegelikult ju kokkulepet ei ole sõlmitud, et näiteks Järva-Jaani vabatahtlikult arvab, et Koeru on see kõige parem koht. Läbirääkimised on ikka pigem olnud selles suunas, et soovitakse just oma kooli säilitada. Viljandi koha pealt tekib ka ju see küsimus, miks olid ka küsimused, et mis on analüüsid. Kahjuks me nendele küsimustele just sellest vaatenurgast vastust ei saanud, mis on tegelikult tõusetunud. Tõusetub ju küsimus, et kui tekib Viljandisse tugev riigigümnaasium, mis loomulikult haarab ülejäänud gümnaasiumide õpilasi ja tõenäoliselt ka õpetajaid, siis kas riigi ülesanne ja Riigikogu ülesanne ei oleks mitte vaadata veidi Viljandi Linnavalitsuse ja volikogu otsusest kaugemale ja vaadata, kuidas see mõjub Võhmale, Suure-Jaanile või teistele omavalitsustele. See oli tegelikult põhjus, miks tuli vastuolu põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest, sest kui me vaatasime keskuse lapse koha pealt, siis kindlasti andis ta boonuseid, kui me vaatasime maakonna lapse koha pealt, siis ta andis väga palju vastuseta küsimusi ja muresid.
Nii et minu väga suur palve oleks edaspidi võib-olla saada veidikenegi kindlustunnet, milline saab olema see uute riigigümnaasiumide ülesehitus ja mis saab ülejäänud riigigümnaasiumidest, kas nad saavad veidi alamärgistatud, on siis teatud eelisarendamine riigigümnaasiumidele ja kelle arvel see raha tegelikult tuleb, sest hariduse eelarve on ju läbi aastate olnud proportsionaalselt enam-vähem ühes suuruses. Me oleme neid potte tõstnud edasi-tagasi ja prioriteete ja ega see järk eelarve protsendis oluliselt hüpanud ei ole.
Nii et need on võib-olla täna kõige suuremad küsimused täna. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.