Järgmisel neljapäeval sooritavad eesti keele kirjaliku eksami kaks Viljandimaa õpilast, kellele see pole emakeel. Sellega avavad nad riigieksamite perioodi.
Abiturientidel seisab ees eksamite aeg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksamiaja üks suuremaid katsumusi küpsuskirjand seisab ees 24. aprillil. Meie maakonnas istub siis laua taha 442 eksamitegijat, kellest 15 õpib kutsekoolis ja 27 on kooli varem lõpetanud.
Nagu mitmel varasemal aastal, on kirjandi järel kõige arvukamalt tegijaid, 293, inglise keele eksamil.
Viljandi maavalitsuse haridusosakonna peainspektori Ingrid Kärmase sõnul on suur eksamitegijate arv tingitud asjaolust, et inglise keel valitakse meie koolides kõige sagedamini esimeseks võõrkeeleks. «Noored peavad head inglise keele oskust tulevikus väga vajalikuks,» lausus Kärmas.
Populaarne aine on ka ühiskonnaõpetus, mille on valinud 236 õpilast. «Ühiskonnaõpetust eelistatakse seetõttu, et eksamit peetakse võrdlemisi lihtsaks,» selgitas haridusametnik.
Tegijate hulgalt kolmas eksam on geograafia, mille kasuks on otsustanud 288 noort. Et abituuriumis geograafiatunde ette nähtud pole, näitavad selles aines oma teadmisi ka paljud üheteistkümnenda klassi õpilased.
Varasematel aastatel populaarset ajalooeksamit on valitud võrdlemisi vähe. Kitzbergi gümnaasiumi ajalooõpetaja Marika Mäekivi sõnul tuleneb see asjaolust, et erinevalt toonastest aegadest on praegu võimalik otsustada ühiskonnaõpetuse kasuks.
Vaid kümme maakonna õpilast on valinud vene keele eksami ja paari võrra rohkem on neid, kes panevad end proovile saksa keeles.
Ingrid Kärmase hinnangul on põhjus see, et need võõrkeeled on pidanud taanduma inglise keele ees. Suur pole huvi ka keemia ja füüsika vastu.