Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
«Miss Mulgimaa 2002» lavastaja Kristi Pajuste tunneb Viljandis puudust kohast, kus mehed saaksid olla dzhentelmenid ja naised tunneksid ennast daamidena.
Kristi Pajuste tähelepanekul räägitakse palju küll pubikultuurist ja folgipäevadest, kuid elegantsemad üritused on Viljandis välja arendamata. «Tunnen puudust just viisakast, kaunist ja pidulikust ümbrusest,» tunnistab 28-aastane tantsuõpetaja.
On kolmapäev ja ta on just tulnud koosolekult, kus «Miss Mulgimaa» organiseerijad ja kandidaadid reedese iludusvõistluse veel kord läbi arutasid ning ka selle videosalvestust analüüsisid. «Suuri apsakaid meil ei juhtunud, tüdrukud olid ikkagi tublid,» nendib Kristi Pajuste. Tema ülesanne oli kümme missikandidaati laval liikuma panna.
Lavastaja kõrval oli ka nõuandja
Iludusvõistluse lavastuse kallal töötamine oli tantsuõpetajale eriline seetõttu, et ta pidi olema nõuandja ka muul alal kui liikumine. «Neiud küsisid näiteks, millised kingad panna või millist soengut teha. Ja iga tüdrukut pidi võtma eraldi isiksusena. Ei saanud öelda nii nagu tantsutrupis, et nüüd paneme kõik juuksed patsi või jätame lahti,» räägib ta.
Pajuste tunnistab, et viimasel iludusvõistluse eelsel nädalal muutus töö päris pingeliseks. Eriti siis, kui kellaosutid hakkasid juba õhtul kella üheksat näitama ning tüdrukud olid väsinud. «Aga suuri sõnelemisi ja kapriisitsemisi ette ei tulnud,» lisab lavastaja.
Tantsuspetsialisti arvamust mööda on missi missioon Viljandis tegelikult veel välja kujunemata, missivalimisi on vaja aga kas või sellepärast, et Viljandimaa üle-eestilistel iludusvõistlustel esindatud oleks. «Kui tüdrukud siit kohe suure linna eelvooru lähevad, võivad nad sealt üsna palju tagasilööke saada,» teab Pajuste. «Kohalikul võistlusel omandavad nad aga kogemuse ja siis on neil edasi kergem.»
Iludusvõistluse lavastaja arvates võiks Viljandi oma misse rohkem esile tõstma hakata. «Kui linn kutsub oma tublimaid kokku, et neile aukirju anda, siis miks ei võiks seal lilli ulatada meie enda miss?» toob ta näiteks.
Ideed sünnivad bussisõidul
Oma töös pidevalt noortega kokku puutuv Pajuste tunnistab, et elegantsuse mõiste on tüdrukutele veel võõras. «Tantsida ja ka esineda tahavad nad aga kindlasti!» teab tantsuõpetaja ja lisab, et esinemise nimel on tüdrukud valmis treeningutel kõvasti vaeva nägema.
Viljandi Kultuurikolledzhi tantsujuhi haridusega Pajuste on erialast tööd leidnud mitmes kohas. Ta on tantsuõpetaja Pärnu moe- ja tantsukoolis Gabriele, Viljandi moe- ja tantsustuudios Face ning Paistu kultuurimajas. Kui vaja, käib ta Tallinnas ühes trupis ise tantsijana esinemas.
Enamasti võib Pajustet näha ringi liikumas suure kotiga, millega ta eluks vajalikke asju kaasas kannab. «Tihti küsitakse, kus ma nüüd siis õieti elan või olen. Ütlen siis, et seal, kus on mu kott, ma ka parasjagu elan,» naljatab ta. Püsiv kodu on naisel siiski Viljandis Paalalinnas. Ta jagab seda oma Tallinnas töötava elukaaslasega.
Pajuste kinnitab, et suure kotiga ringi jooksmine ja bussiga eri linnade vahet sõitmine teda ei heiduta. Bussisõiduks kuluvat aega saabki ta tegelikult kasutada puhkuseks ja järelemõtlemiseks. «Needsamad missiürituse lavastuse ideed tulid mul samuti kõik bussiga sõites,» tunnistab naine.
Kolledzhisse tulekut ei kahetse
Tartust pärit Kristi Pajuste on tantsimisega tegelenud kogu oma teadliku elu. Ta alustas kuueaastaselt Vanemuise balletistuudios. Sellele järgnes Tartu balletistuudio Linavästrik, kus Pajuste käis 14- ja 15-aastaset. Õpetust on ta saanud ka Vanemuise omaaegse priimabaleriini Jelena Poznjaki käe all.
Restoranides ja pidudel esinemise kogemuse sai tantsija aga Eesti Põllumajandusakadeemia klubi show-tantsurühmas kaasa lüües.
Pärast keskkooli töötas Pajuste kolm aastat müüjana. Viljandi Kultuurikolledzhisse ei julgenud ta esimese hooga tulla, sest pelgas, et siin õpetatakse peamiselt rahvatantsu. Kui aga üks sõbranna ees Viljandisse õppima tuli, ei jäänud ka tema Tartusse. «Tulin kolledzhisse ega kahetse,» lausub tantsuspetsialist.
Kõige rohkem meeldib talle luua oma koreograafiat ja tegelda modern- või vabatantsuga. Noortele see aga eriti meele järele ei ole. «Meeldib ka jatsu tantsimine ja see noori nii ei hirmutagi,» lisab ta.
Truppide õpetamise kõrval on Pajustele meelt mööda projektitööd. Seal tuleb mingit aega kõvasti pingutada, kuid ka tulemus on kiiresti näha.
Tulevikust rääkides soovib tantsuõpetaja esmajoones seda, et moe- ja tantsustuudio Face endale jalad alla saaks ning noortel oleks Viljandis rohkem esinemisvõimalusi ja stiimulit harjutamiseks. «Tahan, et meil kujuneks välja oma märk; et vanemad ja lapsed teaksid, mis kool see on ja milleks sinna tullakse. Ja et ka ürituste korraldajad teaksid, et on olemas Face, kust saab tüdrukuid esinema kutsuda.»
Liisi Seil
Iludusvõistluse lavastaja Kristi Pajuste igatseb rohkem selliseid üritusi, kus inimesed saaksid viibida viisakas, kaunis ja pidulikus ümbruses.
FOTO: ELMO RIIG