Staadionihoone ehituse algus sõltub ministri hinnangust

Aastakümneid tagasi staadioninurka ehitatud käimla lammutatakse loodetavasti üsna pea ning selle asemel tuleb sportlastele ja publikule korralik olmehoone.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Ehkki Viljandi staadioni olmehoone ehitaja valiti välja juba mullu, pole ehitus alanud, sest eurotoetuse saamine sõltub rahandusministri otsusest linna rahalise võimekuse kohta.


«Ma tõepoolest tahan näha seda vastust, kus rahandusminister ütleks, et Viljandi pole võimeline maksma olmehoone ehitamiseks 300 000 krooni,» oli linnapea Kalle Jents ehituse venimist kommenteerides irooniline. Tema kinnitust mööda ei teki linnal oma kohustuse täitmisega raskusi.



Rahandusminister Jürgen Ligi pole otsust Viljandi finantssuutlikkuse kohta veel teinud ega kommenteeri ka seda, millal ministeerium seisukoha kujundab.



Staadionihoone ehitusele tekkisid takistused eelmisel aastal, kui rahandusministeerium asus seisukohale, et Viljandi linna ja Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi vahel sõlmitud kahe koolimaja kasutusrent on sisuliselt kapitalirent. See kergitas linna laenukoormuse lubatust suuremaks ning rahandusministeeriumi arvates jõuavad võlakohustused lubatud piiridesse alles aasta lõpul. Siis peaks linn ka eurotoetuse saama.



Kalle Jentsi selgitust mööda on linna panus 3 986 765 krooni maksva hoone ehitusse 667 817 krooni. Sellest 291 933 on projekti tegemiseks juba ära kasutatud ning 375 884 tuleks veel lisada ning see summa on eelarves ka kirjas. «Iga päev on meile suure tähtsusega, sest kevad ja suvi on ehitamiseks parim aeg,» ütles linnapea.



Jentsi arvates on staadioni olmehoone ümber toimuv lausa pretsedent, sest takistusi tehakse eurotoetuse kasutamisele. «Üheski seaduses ega määruses pole kirjas, et laenukoormus ja eurotoetuse saamine oleksid kuidagigi omavahel seotud,» selgitas ta.



Jaanuari lõpul valitsuses kinnitatud omavalitsuste investeeringutoetuste (KOIT) kavas oli Viljandi staadion üks esimesi ehitusi, milleks euroraha laekuma pidi. Et raha saada, pidi linn tegema taotluse Ettevõtluse Arendamise sihtasutusele (EAS).



Täpselt nii linn ka toimis, kuid rahastamisotsust pole EAS seni langetanud. Selle asemel pöördusid otsustajad rahandusministeeriumi poole, et too annaks Viljandi finantsvõimekuse kohta oma hinnangu.



EAS-i juhatuse liikme Tarmo Leppoja väitel on ministri poole pöördumine üsna tavapärane, kuid lähemalt ta seda ei kommenteerinud. «Taotluse menetlemise ajal me infot väljastada ei saa,» kõlas tema vastus.



Leppoja kinnitas, et teoreetiliselt võiks linn Paide MEK-iga ehituslepingu allkirjastada juba praegu, kuid ta ei soovita seda. «Riskide vähendamiseks soovitab EAS lepingu sõlmida pärast rahastamisotsuse tegemist,» lisas ta.



Rahandusminister Jürgen Ligi Viljandi eelarvet ja laenukoormust eile kommenteerida ei tahtnud. Ministeeriumi avalike suhete osakonna töötajate väitel pole minister Viljandi kohta arvamust veel kujundanud.



Kalle Jentsi pahandab rahandusministeeriumi suhtumine, sest kui EAS-i küsimus oli selles, kas Viljandi on suuteline 375 000 krooni maksma, siis ministeerium on vastuseks asunud analüüsima linna laenukoormust. «See pole ju üldse teema,» leidis Jents ja lisas, et ametnikud tõlgendavad kehtivaid seadusi ja määrusi omasoodu.



Riigihanke võitnud, kuid tänaseni linnaga lepingu sõlmimist ootava Paide MEK-i juhataja Olev Saksniit ütles, et olmehoone ei valmi 6. juuliks, nagu varem oli kavandatud. Firmajuht nentis, et kolme kuuga sellist maja valmis ei saa ning lisaks pole tal aimugi, millal tööd saaks alustada.

Tagasi üles