Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
Männimäe Lasteaia-Algkooli hoolekogu plaanib juba teist korda linnavalitsusele esitada kirja, et sügisel moodustataks selle kooli juurde esimene klass.
Viljandi Linnavalitsuse mullu 5. novembril kehtestatud määruse järgi ei ole Männimäe Lasteaeda-Algkooli nende õppeasutuste hulgas, kus 2002/2003. õppeaastal avatakse esimene klass.
Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja Katrin Mändmaa sõnul on see otsus tingitud kooliminevate laste arvu pidevast vähenemisest ning on kooskõlas Viljandi arengukavaga.
Kui aastal 2000 läks Viljandis kooli 258 õpilast, siis tänavu on neid kooliteele asumas 36 võrra vähem. Aastal 2004 läheb Viljandis esimesse klassi aga juba alla 200 lapse.
Mändmaa ütles, et asjade loomuliku käiguna võib Männimäe Lasteaia-Algkooli kooli osa varsti üldse ära kaduda. «Juba üle-eelmise volikogu ajast on pärit põhimõte, et kui õpilaste arv kahaneb, siis vähendatakse esmalt kõikides koolides paralleelklasside arvu kaheni ning seejärel likvideeritakse järk-järgult lasteaed-algkool. Nii on ka toimitud,» selgitas haridusjuht.
«Olukord, kus peaaegu kõikides lasteaedades töötasid klassid, on jäänud eelmisse sajandisse,» rääkis ta. «Nüüd on võimalus korraldada õppetööd koolides, kus on kõik selleks vajalik olemas. Lasteaed vabaneb väiksematele lastele ja lühenevad sinna soovijate järjekorrad.»
Klassi soovib astuda 18 õpilast
Männimäe Lasteaia-Algkooli möödunud aasta lõpul kokku tulnud hoolekogu ei olnud linnavalitsuse otsusega siiski päris nõus. Hoolekogu esimees Jaan Kleemann rääkis, et kuigi lapsevanemad on juba leppinud sellega, et kool pikemas perspektiivis hääbub, soovivad nad vähemalt sel sügisel veel ühe klassi avamist.
Kleemanni sõnul on ligi paarikümne lasteaialapse vanemad huvitatud sellest, et nende järeltulija tänavu just sellessamas majas asuvasse kooli saaks minna. Hoolekogu oli linnavolikogu hariduskomisjonile ja linnavalitsuse haridus- ja kultuuriametile saatnud ka vastavasisulise kirja, millele saadi vastuseks otsuse põhjendus.
Järgnes koosolek, kus hoolekogu arutas oma probleeme haridus- ja kultuuriameti juhataja Katrin Mändmaaga silmast silma. Sellest võtsid osa ka need 18 lapsevanemat, kes on huvitatud oma lapse selle kooli esimesse klassi panemisest. Kohtumisest jäi kõlama, et hoolekogu võib oma nõudmisega veel kord linnavalitsuse poole pöörduda. Kleemann ütles, et lähematel päevadel plaanib ta kirja linnapeale ka ära vormistada.
«Teeme seda eelkõige seetõttu, et niivõrd palju on neid, kes soovivad tuleval aastal sinna klassi minna,» lausus Kleemann. «Kooli allesjäämisele hoolekogu praegu ei apelleerigi.»
Esimees ei välistanud võimalust, et kui tuleval aastal taas klassikomplekti jagu lapsi kokku saadakse, võib hoolekogu välja tulla sama nõudmisega. «Praegu võtame aga ühe sammu korraga.»
Peab olema vähemalt kaks paralleelklassi
Haridus- ja kultuuriameti juhataja Katrin Mändmaa kinnitas, et lasteaia-algkooli esimesse klassi minemiseks on soovi avaldanud 18 last. «Paljud neist ei ole aga üldse Viljandi kodanikud ning seepärast ei ole meie esmane mure nende vajadusi rahuldada,» nentis ta. «Tean ka kahte lapsevanemat, kes on toetusele heast tahtest alla kirjutanud, kuid panevad oma lapse ikka hoopis teise kooli.»
Haridusjuht lisas, et novembris kirjutatud avaldus ei pruugi kevadel, veel enam aga septembris enam sugugi kehtida.
Näiteks möödunud sügisel pidi prognoosi järgi nii Männimäe Lasteaias-Algkoolis kui Viljandi Valuoja Põhikoolis avatama kaks esimest klassi. «Elukohamuutuste, koolipikenduste ja muude põhjuste tõttu jäi aga terve klassitäis lapsi tulemata, mistõttu avatigi mõlemas vaid üks klass,» nentis Mändmaa. Tema sõnul selgub õpilaste lõplik arv tavaliselt alles 5. septembriks.
«Kui meil oleks olnud täpsem informatsioon, ei oleks juba siis lasteaias-algkoolis klassi avatud,» lausus haridusjuht.
Mändmaa selgitas, et linnavalitsuse seisukoha järgi peaks igas koolis nii kaua kui võimalik olema vähemalt kaks paralleelklassi. «Ühe klassiga kool ei saa optimaalselt töötada,» põhjendas Mändmaa. «Seal tekib juba aineõpetajate probleem: neil ei jätku enam koormust.»
Kui nüüd Männimäel klass avamata jääb, saab Valuoja koolis sel sügisel tööle hakata kaks esimest klassi. Sama palju esimesi klasse avatakse ka Jakobsoni, Paalalinna ja maagümnaasiumis.
Asutusel on tagasitee olemas
Männimäe Lasteaia-Algkooli juhataja Eha Naarits ütles, et neil käib praegu 148 kooli- ja 142 lasteaialast.
Kolmandatel ja neljandatel klassidel on kaks paralleeli, esimest ja teist klassi on aga vaid üks. «Kooli kadumine on iseenesest kurb, sest osal lastel on vaja väiksemat maja ja kollektiivi,» lausus Naarits. «See on aga paratamatus, kui laste arv väheneb.»
Juhataja leidis, et õnneks on asutusel tagasitee olemas: mullu novembris avati uus lasteaiarühm ning tänavu 1. septembril leiab seal koha veel üks sõimerühm, kuhu on juba järjekordki. «Kui kooliosa ümber ehitada, saame veel ühe rühma juurde teha,» ütles juhataja. Tema sõnul mahutab maja pärast kooli kadumist üheksa rühma, praegu on neid seal aga seitse.
Liisi Seil
Männimäe Lasteaias-Algkoolis õpib praegu nelja klassikomplekti jagu õpilasi. Pärast kevadist neljandate klasside majast lahkumist peaks sinna aga jääma vaid kaks klassitäit koolilapsi.
FOTO: ELMO RIIG