Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
Sel nädalal külastas Eestit grupp Mustpeade Vennaskonna liikmeid, kellest kolm, Wulf-Marcus Theophile, Reinhard Hähnel ja Lars Girgensohn, põikasid Viljandimaale.
Viljandi asemaavanem Urmas Tuuleveski ütles, et tegemist on väga haruldaste külalistega. "Mustpäid on maailmas vaid viiekümne ringis," selgitas ta. "Organisatsiooni liikmelisust on hoidnud Tallinnas sajandeid tagasi tegutsenud perede järeltulijad. Reeglina voolab mustpeades aadliveri."
Viljandimaal käis kolmik vaatamas Viiratsi Lastekodu ja Kõpu Hooldekodu.
Üks mustpea, Lars Girgensohn, on siinse maakonnaga seotud olnud juba aastaid. Ta kuulub Stade linna Rotary klubisse, mille üks heategevusliine Eestis on olnud just Viiratsi Lastekodu abistamine.
"Klubi on andnud lastekodule mitu miljonit krooni sama palju kui Eesti riik," rääkis Tuuleveski. "Tänu neile on paljud viljandlased saanud Stades õppida ja end täiendada."
Lars Girgensohn on aga lisaks rotarite hulka kuulumisele veel üks Mustpeade Vennaskonna neljast eesistujast. Tema vanemad olid mõlemad baltisakslased ja ta isegi on sündinud Eestis. Teine eesistuja, Reinhard Hähnel on poolenisti baltlane tänu oma emale. Tema sugupuul on ühendus Heimtalis elanud von Sieversitega.
Eestis viibis sel nädalal 15 venda, peamiselt Saksamaal ja Rootsis elavad mustpead. Külalistega kaasas oli nii perekonnaliikmeid kui sõpru kokku oli grupis umbes 30 inimest.
Mustpeade visiidi peamine eesmärk oli mure suvel Tallinnas Pikal tänaval tagasi saadud hoone pärast, mida praegu haldab Eesti haridusministeerium. Organisatsiooni liikmed käisid ka Tartus, et kohtuda haridusminister Tõnis Lukasega ja arutada seal oma valduse kaugemat tulevikku.
Teada on, et juba 1406. aastal rentisid mustpead Tallinnas Pikal tänaval maja, mis jäi vennaskonna kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni.
See on mitmete detailide poolest ainulaadne renessansiaja ehituskunsti näide. Maja ülalpidamine, kunstivarade soetamine ja pidude korraldmine nõudsid mustpeadelt märkimisväärset jõukust. Nii kujunes neist linna eliit ning seda mainet hoidsid vennad ülal mitte ainult jõukuse, vaid ka rüütellike kommete ja isikliku vaprusega.
Ajalooliselt on Mustpeade Vennaskond olnud vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. Asutamisürik pole säilinud, kuid vanim originaaldokument, milles mustpäid märgitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga aastast 1400. Niisiis on tegemist vähemalt üle kuue sajandi kestnud järjepideva organisatsiooniga.
Mustpeade nimetuse päritolu on seostatud mustanahalise märterpühaku Mauritiusega, keda on kujutatud ka vennaskonna vapil.
Aime Jõgi