Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
Mais Edelaraudtee Mõisaküla vagunidepoo sulgemise järel tööta jäänud 22 inimesest pooled on saanud tööd samas kompleksis tegutsevas metallitööstuses.
Metallitööstuse rajanud osaühing Miroton Invest on Edelaraudteelt rentinud enamiku endisi depooruume, kus on ligi 3000 ruutmeetrit katusealust pinda.
Juhatuse liikme Tõnis Einfeldti sõnul saadi ruumid viieks aastaks soodsa hinnaga ning selle aasta lõpuni makstakse vaid pool rendist. Samuti on Miroton Investil võimalik rendilepingu lõppedes kasutada ostueesõigust.
Projektijuht Marek Leemet plaanib aasta jooksul praegusele 11 töötajale lisaks välja koolitada ja tööle võtta veel 30 inimest. «Aasta jooksul on kavas tootmine ka korralikult käima saada,» rääkis Leemet. «See muidugi sõltub turust ja võimalusest tuua sisse investeeringuid.»
Praeguseks on projektijuhi andmetel ettevõtmisesse mahutatud 400 000 krooni omavahendeid, samuti on metallitööstusel seadmete ostmiseks 150 000-kroonine liisingukohustus.
«Suure osa seadmetest tegime ise hoovil vedelnud vanarauast,» selgitas projektijuht. «Paljude seadmete ja montaazhirühma puudumine ongi see, mis on meil takistanud mitmete tellimuste vastuvõtmist. Töötame praegu vaid 30 protsendiga täisvõimsusest.»
Augusti lõpust toodetakse Mõisaküla metallitööstuses ehitus- ja tavalise prügi konteinereid, gaasikäike ja ventilatsioonisüsteeme elektrijaamadele ning ehituskonstruktsioone. Viimaseid on tehtud näiteks Pärnu Endla teatrile ja Tallinna Kristiine keskusele.
«Esimeseks tööks olid ehitusprügikonteinerid ja need läksid kohe ekspordiks,» rõõmustas Leemet. Edaspidi kavatseb Miroton Invest oma toodangust eksportida 20-30 protsenti.
Metallitööstus loodab jooksvasse kasumisse jõuda hiljemalt detsembri alguses. Aasta lõpuks loodetakse tagada poolemiljoniline käive, mis tööstuse täies mahus käivitudes peaks tõusma 812 miljoni kroonini aastas.
Juhatuse liikme sõnul otsustati metallitööstuse Mõisakülla rajamise kasuks, sest kohapeal oli juba olemas kogemustega tööjõud, sobivad hooned ja infrastruktuur.
ARVAMUS
Arvids Tisler, Mõisaküla linnapea:
"Praegu on Mõisakülas tööjõulisest elanikkonnast tööta kuus protsenti, mis on väga palju. Mõisaküla on andnud heakskiidu äriplaanile ja toetuse kavale küsida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt toetust tööjõu väljakoolitamiseks. On tervitatav, et ettevõtjad on sekkunud teatud määral sotsiaalpoliitikasse. Iga loodud töökoht on Mõisakülas teretulnud."
Hans Väre
Mõisaküla endisesse vagunidepoosse rajatud metallitööstuse suur osa seadmeid on tehtud hoovil vedelenud vanarauast.
FOTO: ELMO RIIG