Karuskose rippsild on muutunud ujuvaks

Foto: Elmo Riig / Sakala

Erakordse üleujutuse ajal Soomaal kanuuga ringi sõites on kõige parem liikuda mööda teid ja heinamaid, sest jõgedel hulpivate jääpankade vahel võib kergesti lõksu jääda.

Seda, et suurvesi võtab erakordsed mõõtmed, võis aimata juba reedel, kui turismiettevõtja Aivar Ruukel oma tuntud operatiivsuses raporteeris: «Soomaa põhimaantee on Jõesuu-Kõpu üheksandal kilomeetril üle ujutatud.»

Laupäeval pääsesid Viljandist tulnud uudistajad autodega veel Meiekose sillale, kuid pühapäeval katkes nende sõit juba mitusada meetrit enne seda. Vee alla jäänud teele riskisid minna vaid üksikud võimsad autod.

See-eest sai maanteel ja selle kõrval kraavis edukalt sõita kanuu või kummipaadiga.

Õigus oli nendel inimestel, kes ütlesid, et vesi tõuseb lausa silmanähtavalt. Kui 1. aprilli hommikul registreeris Riisa külas veemõõtmisi tegev Tõnis Riis Halliste jõe veetasemeks 336 sentimeetrit üle vaatlusposti nullpunkti, siis 5. aprilli hommikul oli see näitaja 483. Seega tegi veetase nelja päeva jooksul läbi ligi poolteisemeetrise tõusu.

Viimati oli tänavusest suurem üleujutus 1956. aastal, siis kerkis vesi Riisal 516 sentimeetrit üle nulltaseme.

Väidetavalt märgib seda taset ka Karuskose suitsusaunale tõmmatud sinine jutt, mis on suviti külastajate üllatushüüdeid esile kutsunud. Pühapäeval Karuskosele jõudes võis näha, et vesi oli kohe-kohe sinise triibuni ulatumas. Varem jõe kohal rippunud sild oli muutunud ujuvaks ning selle postidki olid poolenisti vees.

Klimbisupp Kõrtsi-Tõramaal

Kuigi loogeline Raudna jõgi voolas pühapäeval paljuski veel jää all, oli tee Karuskosele kerge ja sirge: veematkajad sõudsid sinna mööda sihti, kus tavaliselt kulgeb sõidutee. Üksteise kõrval ja järel mõõtsid seda maad nii tavalised kui hiidkanuud, süstad ja isegi aerupaat.

Tõelist veematkajate pidu võis aga pühapäeval näha Kõrtsi-Tõramaal, kus turismiettevõtja Aivar Ruukli juhendamisel haarasid mõla paljud Looduse Omnibussiga kohale sõitnud huvilised. Tsiteerides Soomaa elaniku Indrek Heina kunagist ütlust, oli heinamaale valgunud Tõramaa oja ühel hetkel nagu klimbisupp, kusjuures klimpe ehk kanuusid oli seal tähelepanuväärselt palju.

Looduse Omnibussi juhataja Jaan Riisi sõnul tuli sel päeval tema eestvedamisel Soomaale seitse bussitäit huvilisi ehk umbes 340 inimest. Kolm bussi väljus Tartust ja neli Tallinnast. Riisi sõnul on see Looduse Omnibussi senine osavõtjate rekord.

Enamik Looduse Omnibussi sõidukitest sõitis Kõrtsi-Tõramaale, kuid kahe Tallinna bussi inimesed alustasid oma matka ka teiselt poolt üleujutatud maanteelõiku Riisalt.

«Kõik inimesed kanuuga sõita ei soovinud, aga enamik küll - üle kahesaja inimese läks paati,» kõneles Jaan Riis ja lisas, et tagasisõidul olid kõigi muljed väga head. «Ühtki äpardust meil õnneks ei juhtunud ja keegi märjaks ei saanud.»

Juhtus ka õnnetusi

Kõikidel veematkajatel see päev siiski viperusteta ei sujunud.

Pühapäeval kell 12.23 sai päästekeskus teate, et Tipu külas on Halliste jõel kanuu koos kolme matkajaga ümber läinud. Sündmuspaigale sõitsid Viljandi päästjad, kes võtsid kaasa ka paadi, ja kiirabi.

Tegemist oli õnnelikult lõppenud õnnetusega, kuid päästjatel kulus Soomaal siiski mitu tundi, et kõigi kannatanute ohutuses veenduda.

Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik lausus, et külm vesi võib halvata inimese tegevuse ning ka pärast veest pääsemist võib inimene jahedas õhus külmetuda. «Parem karta kui kahetseda ning vajaduse korral päästjad ikka kohale kutsuda,» lisas ta.

Viperusi oli teisigi

Soomaa rahvuspargi külastusjuht Rait Parts sai pühapäeval veel kaks teadet jõgedel juhtunud äpardustest. Ühes kohas olid matkajad hädas lekkiva kummipaadiga ning üks kanuu läks ümber Raudna jõel. Seal asusid vette sattunud inimestele appi juhtunut pealt näinud turismiettevõtjad.

Parts toonitas, et Soomaal matkajatel tuleb iseäralikke tingimusi arvesse võtta. «Raudna, Halliste ja Lemmjõgi on osaliselt jääkatte all ja see muudab kanuudega liiklemise keeruliseks,» lausus ta.

Rait Partsi kinnitust mööda püstitati lihavõttepühade ajal ilmselt Soomaa külastusrekord. Täpseid matkajate arve veel ei teata, kuid ainuüksi külastuskeskust Tõramaal väisas kolme päeva jooksul ligi 600 inimest.

Külastuskorralduse spetsialisti sõnul pole rahvuspargi inimesed veel täheldanud, et tänavune rahvahulk loodusele halvasti mõjuks, kuid neil on suur mure teede pärast.

«Maanteed on kevadise sula ning vihmade ja üleujutuse tõttu kõvasti kannatada saanud ning varasemast tunduvalt suurem liikluskoormus mõjub teedele väga halvasti, eriti kui offroad-sõidukitega püütakse üleujutatud kohtadest läbi sõita,» nentis ta.