Lalsi vabadussammas sai taas oma kohale tosina aasta eest

Kaitseliitlased Harri Saks ja Ville Dreving ei tea tänase päevani, kes 1988. aasta juuni algul nende palvel kraanaga Lalsi vabadussamba alusele tõstis.

Sammas avati juba 19. juunil ning see oli esimene pärast sõda taas püstitatud Eesti Vabadussõja mälestussammas Eestis. Esimest korda pandi see mälestusmärk püsti peaaegu 75 aastat varem, 12. septembril 1926 ja teist korda 1942. aastal.

1988. aasta maikuus, kui Eestis oli alanud sinimustvalge aeg ja Kolga-Jaanis peeti Villem Reimani päevi, rääkisid Meleski mehed noorele ajaloolasele Mart Laarile Lalsi peidetud vabadussambast. "Mis seal siis on, tõstke kivi üles!" soovitas Laar, kelle vanaisa puhkab Lalsi surnuaial.

Meleski mehed võtsidki kivi käsile

"Siin oli hulga mehi, enamasti Meleski inimesed," meenutas Ville Dreving. "Tegime kivi ümbruse puhtaks, juurisime kännudki välja. Samal ajal jõid kohalikud kommunistid poe juures õlut ja näitasid, missuguse puu otsa meist kedagi puuakse."

Töötegijate hulgas olid Ville Dreving ja Harri Saks, kes juba Lalsi kooli õpilastena olid tundnud sügavat huvi põõsaisse varjunud kivitahuka saladuse vastu. Kivi päevavalgele tooma asusid ka praeguste kaitseliitlaste Harri Saksa ja Tarmo Tasa isa.

Samba aluse said hakkajad mehed vintsiga kohale, kuid monumendi enda peale jõud ei hakanud. Leie kolhoosist pidi küll kraana toodama, kuid selle juhil ütles julgus üles: keegi oli lubanud masina konfiskeerida ja kolhoosi esimees Lembit Villem oli oma ei-sõna öelnud.

"Kui me parajasti Meleski tehases kivi ülestõstmise plaani pidasime, nägime üht kraanat mööda sõitmas. Kihutasime sellele järele ja ütlesime, et üht mälestuskivi on vaja tõsta," jutustas Dreving.

Kraanajuht olnud naljasoonega, küsinud kaasas olnud koeralt nõu. Peni polnud ilmselt vastu ning nõnda läinudki tõstmiseks. Palgaks küsinud kraanajuht 29 rubla — rubla töö eest ja 28 pea kohal olnud õhuliini pärast.

Meleski mehed ei tea seniajani, kes see mees oli. Töö ajal oli ta lasknud kabiiniuksed alla, et keegi ei näeks naaberrajooni Lillevere kolhoosi märke. Sel ajal ehitas Lillevere endale Võrtsjärve äärde suvilat.

Kivi jäi südame külge

"Viljandi maakond peaks olema uhke selle üle, et esimesena Eestis taastatati siin mälestussammas," ütles Ville Dreving ning avaldas kahtlust, kas rajatis on üldse muinsuskaitse alla võetud.

Kaitseliitlane Tarmo Tasa lisas: "Kuskil pole isegi viita, mis siia juhataks."

Mehed kinnitasid, et puhastasid kivi 1988. aastal enne selle avamist ning on teinud seda hiljemgi. Nad on korrastanud samba ümbrust ja Vabadussõjas hukkunute kalme Lalsi surnuaias. "Pärast meie tööd on ka omaksed hakanud kalmude vastu rohkem huvi tundma," sõnas Tarmo Tasa.

Saksari talu maadelt leitud kivi tahus omal ajal ausambaks Lalsi kandi tuntud kiviraidur Eduard Kivi. Esimest korda lükati see ümber 1941. aastal. Teine kord tegi seda 1945. aastal kiviraidur ise. Kaitseliitlased teavad, et öö varjus kandis ta samba kõrvale liiva ning lükkas kivi näoli selle sisse.

Sammas jäi alles, kuigi kõik kohalikud inimesed teadsid, mis kivi see on. "Selleks ajaks, kui meie koolis käisime, oli kivi maa sisse vajunud ning võssa ja heina kasvanud. Vahetundide ajal käisime urgitsemas, sest tahtsime näha, mis kivi all on," meenutas Dreving.

Harri Saks avaldas aga tänu toonasele kooli direktorile: "Õnn, et Rääk meid ära ajas. Kui kivile oleks liigset tähelepanu tõmmatud, oleks see ehk kivipurustusest läbi käinud."

Samba aluskivi kannab tekste "Ümber tõmmatud ja rikutud bolshevike poolt 23. juunil 1941" ja "Uuesti püstitatud 1942". Dreving, Tasa ja Saks teavad, et need sõnad on alusele jõudnud Lalsi kandis sündinud ja kasvanud Vello Salo kaudu. Tema isa oli seal olnud Kaitseliidu ülem ja saanud kodupaigas ka surma.

1941. aasta juunis jäi ausammas terveks aga seetõttu, et seda purustama tulnud mehed hakkasid kiriku aia taga viina jooma ning neil sai jaks otsa.

Täna kell 13 panevad Leie kooli noorkotkad Lalsi mälestussamba juurde lilli. Kaasas on noorkotkaste juht Tarmo Tasa.

AUSAMMAS

Lalsi Vabadussõja sambale on kantud järgmised nimed: Georgi Kütt, Iwan Tuudak, Karla Kill, Aleksander Kiis, August Kampus, Aleksander Koort, Jaak Oolo, Mihkel Kõks, Georgi Pari, Aleksander Kütt, Jaan Suigusaar, Tõnis Kõrgesaar ja Aleksander Kampus.

Helgi Kaldma

Meleski kaitseliitlased (vasakult) Harri Saks, Ville Dreving ja Tarmo Tasa muretsevad Lalsis asuva Vabadussõja samba pärast. Selle taastamises on nad ise osalised olnud.

FOTO: PEETER KÜMMEL