Võrtsjärve ääres Paadimeistril on sel talvel valminud juba kolm puupaati ning neljas sai ülemöödunud nädalal põhjalaua.
Võrtsjärve-äärsed mehed meisterdavad paate
Praegu on kuuris kaks paati. Üks neist lõhnab valminuna tõrva järele, teine on samuti valmis, aga ootas möödunud nädalal veel ülevõõpamist. Meistrite Marko Vaheri ja Ants Leiaru tänavune esiklaps on sünnikodust juba minema viidud.
Ants Leiaru sõnul valmivad paadid esialgu oma tarbeks, müügipaatide ehitamiseks tahab Kaleselts alles litsentsi taotleda.
«Need on aerupaadid, aga neile saab ka väikese mootori järele panna,» selgitas Leiaru. Ta täpsustas, et suure püügipaadi taga veetavaks kalapaadiks on need väikesed. Kolme aluse pikkus on 4,80-5,40 meetrit.
Töö pole just keerukas: alla põhjalaud, peale Õisu rabast toodud männikõverikest kaared ning nende peale aurutuskastist võetud männi- või lehiselauad. Ette seatakse ninapakk ja selle kaitseks veel eraldi kiiljas pakk, mis hoiab paati kokkupõrke korral. Istepinke saab sisse sättida paadiomaniku soovi järgi.
Vähem kui tolli paksused küljelauad lüüakse naeltega üksteise külge ning nende vahele topitakse ehtsat linatakku. Siis paat tõrvatakse.
«Sel talvel saame neli paati tehtud, sest kevad hakkab peale pressima,» lausus Marko Vaher.
Kümnekonna päeva eest käisid paadikuuris veeteede ameti asjamehed, et vaadata, kuidas alused Kaleseltsi meistrite käe all valmivad. Vaheri sõnul peab näiteks plastpaadi ehitamiseks olema projekt, kuid kuna Kaleseltsi mehed teevad ajaloolisi Võrtsjärve puupaate, lubab kehtiv seadus neil projekti peas kokku panna.
Paadimeistril on valminud ka kaks Võrtsjärve ühemastilist purjekat ehk kalepaati, esimene neist, Paula, lageda taeva all, Liisu aga juba paadiehituskuuris.
Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse kolmanda kursuse tudeng Ivo Leiaru on aluste valmimise teinud ülevaatelise koolitöö.