Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
Viljandi Kastani tänava elanik Anton Lill annetas Viljandi haljastajatele kaks kastanit ja ühe pärna, mille tema poeg lapsena aeda kasvama oli torganud.
«Puud kasvasid üle, aga kahju oli neile saagi sisse panna,» ütles Anton Lill.
«Küsisin siis linnavalitsusest, et ehk nad leiavad koha, kuhu need kasvama panna.»
Märtsi lõpust ehivad seni 14 aastat Lille kodus kasvanud puud Kösti oru kallast. Lisaks kastanitele ja pärnadele istutasid haljastajad sinna mände. Selle juures olid abiks Anton Lill ning Peetrimõisas elav Lembit Talvar koos oma kaaslasega.
«See oli väga kena kodanikualgatus,» oli Viljandi linnavalitsuse haljastusarhitekt Heli Luts abimeestele tänulik.
Anton Lille eramaja juures hakkas kümmekond puud kasvama kastanimunadest, mille tema koolipoisist poeg oli peenrasse pistnud.
«Istutasin neid järjest ümber ning tänu sellele kujunes ka nende juurekava tihedaks,» jutustas Lill. Ta selgitas, et ainult sellise juurestiku tõttu oligi võimalik praegu ligi nelja meetri pikkusi puid maast välja kaevata.
Kösti oru nõlvale viidud kastanud on Anton Lille peenramaal kasvanutest viimased. Teised on omal ajal Viljandi KEK-is haljastus- ja heakorratöid juhatanud mees juba varem eri kohtadesse laiali jaganud. Raha Lill oma puude eest küsinud ei ole.
Peale Kösti oru istutati tänavu puid ka Tartu maantee äärde luhale. Seal pandi kasvama 12 kerapaju «Bullata», mis kasvavad 15-20 meetri kõrguseks ja säilitavad oma keraja vormi ka suure puuna. Neid aitas istutada Rünno Viir Luua puukoolist.
Haljastusarhitekt Heli Luts rääkis, et tänavu tehti Viljandis rohkem istutustöid kui mullu. «Eelmisel aastal linn puid peaaegu ei istutanudki,» teatas ta. «Maha said vaid «Prügikolli» aktsiooni siberi seedermännid ja Ahrensburgi sõpruspuu.»
Praeguseks on Viljandis lõppenud ka suvelillede istutamine. Heli Lutsu kinnitust mööda on kõik linna varasemad lillekastid lilli täis ning mõned kastid on ka juurde pandud. Kokku istutati neisse 2100 taime 30 liigist.
«Ülejäänud kohtadesse võiksid firmad ise lilli kasvama panna,» esitas haljastusarhitekt üleskutse.
Liisi Seil