Vene lapsed soovivad Viljandimaa peredes keelt õppida

Maa- ja väikelinnade pered võivad suveks enda juurde võtta vene rahvusest lapsi, et õpetada neile 3200 krooni eest neli nädalat eesti keelt.

«Kindlasti oleme vene laste suveks peresse võtmisest ka ise kasu saanud,» ütles «Sakalale» Viljandimaal Võistre järve ääres asuva majapidamise perenaine Ülle Lilleoks. «Suvi on siis huvitavam ning meie lapsed on õppinud teistega rohkem arvestama,» leidis ta.

Vene lapse neljanädalase ülalpidamise eest saadud 3200 krooni ei ole perenaise kinnitusel väike summa. «Selle raha kulumisel ma näpuga järge ei pidanud, liitsin selle lihtsalt muule majapidamisrahale,» selgitas Lilleoks.

Tallinnas Lasnamäel elav 15-aastane Sasha tuleb tänavu Võistre järve äärde suvevaheaega veetma juba neljandat aastat. Lisaks temale on see pere eesti keelt õpetanud veel kahele vene rahvusest lapsele.

Ülle Lilleoksa kinnitusel on Sasha juba nagu nende pere liige. Perepoeg Urmo kutsus ta kevadisel koolivaheajal kaasa ka oma klassiekskursioonile, mis viis noored Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. «Sasha polnudki Moskvas käinud,» teadis perenaine.

Viiendat aastat vene lapsi eesti peredesse vahendav füüsilisest isikust ettevõtja Tiina Peenoja ütles, et mullu tuli tema kaudu Viljandimaale suve veetma kümmekond vene last. Üle kogu Eesti paigutas ta laiali sadakond 3-23-aastast venelast.

Peenoja selgitas, et lapsed elavad peredes tavaliselt neli nädalat ning ilmtingimata ei tohi nad seal olla mitmekesi. «Siis hakkavad nad omavahel vene keeles suhtlema ja keeleõppimise efekt jääb väikseks,» nentis ta.

Keelt õppiva lapse ülalpidamise eest makstakse võõrustajale 800 krooni nädalas ning varasematel aastatel on see raha tulnud õpilase vanemate taskust.

Tänavu on Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus Tiina Peenoja Koolitust PHARE-programmi rahaga toetanud ning seetõttu saab osa venelasi lapse õppima saatmisel hinnaalandust.

«Soodustust saavad kõigepealt need lapsed, kes on eelmistel aastatel juba peredes käinud,» rääkis Peenoja. «Seejärel eraldan raha ennast esimesena kirja pannutele.»

Tasuta ei saa keeleõppele ükski laps, sest vahendaja arvamust mööda pingutavad noored siis rohkem, kui teavad, et vanemad on nende peres viibimise eest tasunud.

Tänavu soovib eesti peredesse tagasi minna 40 protsenti eelmisel aastal olnuist. Suvise keeleõppesooviga on ennast Tiina Peenoja juurde praegu kirja pannud üle saja lapse.

Võõrustajatele esitatakse nõudeid

Muulaste laste keeleõpet organiseeriv Tiina Peenoja ütles, et vene lapse enda juurde võtjatele on kehtestatud kindlad nõuded. Peres ei tohi olla probleeme alkoholiga, majapidamine peab olema puhas ja korras ning pererahval endal peaks ka olema lapsi.

Tiina Peenoja käib ise kõik soovi avaldanud pered isiklikult läbi.

Muulaste keelekoolituses osaleda soovivad Viljandimaa pered saavad «Tiina Peenoja Koolitusega» ühendust võtta telefonidel (8 22) 512 566 ja (8 250) 14 612.

Vene noori vahendas keelt õppima ka Caritas

Möödunud suvel käis Viljandimaa taludes eesti keelt õppimas veel 16 vene noort, kes saabusid siia katoliku kiriku juures oleva heategevusorganisatsiooni Eesti Caritas kaudu.

Eesti Caritase projekti «Eesti talu õpetab eesti keelt» rahastas samuti Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus. Iga lapse kuuajalise majutamise eest sai projektis osalev talu 1500 krooni.

Liisi Seil

Neljandat suve Tallinna poissi Sashat peresse võtta kavatsev Ülle Lilleoks ütles, et kass Kriipsu sündis sel aastal, kui Sasha esimest korda neil suvevaheaega veetis.

FOTO: ELMO RIIG