Siseminister: politsei võib muutuda aeglasemaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Marko Pomerants.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eelmisel kolmapäeval Viljandimaal käinud siseministri Marko Pomerantsi sõnul võib politsei reageerimine ja rikkumiste menetlemine varasemast rohkem aega võtta, sest suurte kulude ja väikese eelarve tõttu peavad korrakaitsjad palju palgata puhkama.


Marko Pomerants, hiljuti selgus, et siseministeerium ei saa NATO tippkohtumise turvamiseks nii palju raha, kui vaja oleks. Mida see korrakaitsele tähendab?

Esiteks täpsustan natuke arve, mis selle teema kohta ilmunud uudistes on olnud pisut vildakad.



Meil pole ürituse turvamiseks mitte 4 miljonit krooni, nagu «Õhtulehest» võis välja lugeda, vaid 38 miljonit. Need neli oli lihtsalt viimane ots, mis reservfondist eraldati.



Suurkohtumise turvamiseks oleks vaja umbes 60 miljonit, aga paraku on ajad riigis sellised, et seda raha pole kusagilt võtta. Me täidame oma turvaülesande ka 38 miljoniga, aga ülejäänud aasta jooksul peame seetõttu igapäevaste tegevuste pealt kokku hoidma.



See tähendab, et nelja kuu jooksul on meil patrulle umbes viiendiku võrra vähem. Riigis tähendab see 100 patrulli asemel 80, Viljandimaal keskmise kolme asemel kahte. Meil pole lihtsalt inimestele raha maksta ja nad on palgata puhkusel.



Kogu aasta peale on politsei- ja piirivalveametis palgaraha niikuinii umbes 200 miljonit vähem, kui oleks minimaalselt vajalik. Näiteks Lõuna prefektuuris on iga politseinik ka ilma NATO tippkohtumiseta tänavu 13 päeva palgata puhkusel.



Mida inimesed tegema peaksid, kui korravalvureid on nii palju vähem? Kas tasuks kuri koer muretseda?

Eelkõige peaks igaüks olema seaduskuulekas ega tohiks anda põhjust politseiniku väljakutsumiseks.



Seaduskuulekad inimesed kedagi muretsema ei panegi.



Ka oma vara esimene kaitsja peaks olema inimene ise. Ent ega politsei töö tegemata jää. Hädaabinumber 110 on alles ja politsei reageerib endiselt appikutsetele, ega ta riigist ära kao.



Küll aga võib juhtuda see, et maakonnast, olukorrast ja politseipatrulli asukohast sõltuvalt kulub reageerimiseks aega natuke rohkem. Või kui politseinik on väärteoprotokolli koostanud, siis pingelisel perioodil satub see kusagile lauanurgale ning asjaajamine võib venida.



Kindlasti on sellistes oludes keeruline teha ennetustööd. Kui patrullil läheb kogu aur väljasõitude peale, jääb liiklusjärelevalve tagasihoidlikuks.



Praegu ei oska me surmkindlalt öelda, mis osas need ohud tõeks saavad. Aga selge on see, et väiksema raha eest saab ka poes vähem asju.



Lõuna prefekt Tarmo Kohv ennustas, et kuna varsti lõpeb paljudele töötuhüvitise maksmine, hakkab seni suhteliselt stabiilsena püsinud kuritegevus kasvama. Kas te jagate seda seisukohta?

Huvitaval kombel 2009. aastal enamik kuritegevuse liike vähenes. Ainsana näitasid tõusutendentsi varavastased kuriteod ja kasv tõenäoliselt jätkub. Lühivaates ei ole meil selle vastu ka ühtegi efektiivset relva. Nagu ütlesin — inimesed peavad ise olema oma vara valvel.



NATO kohtumise ajaks tulevad kaitseliitlased ja abipolitseinikud politseinikele appi. Kas nende kasutamist võiks kaaluda ka muul ajal patrullide vähenemise korvamiseks?

Kaitseliit aitab meil tõepoolest NATO tippkohtumist turvata, ehkki praegu nõuab kaitseüksuste kaasamine eraldi protseduuri. Piiri kontrollima on kaitseväelasi suhteliselt lihtne panna, aga selleks, et kasutada neid näiteks Tallinnas turvalisuse tagamiseks, peavad nõusoleku andma valitsus ja president. Homsel (neljapäevasel — toim) istungil selline eelnõu ka on.



Muidugi eeldame, et mingit konflikti ei tule ja korrakaitsejõudude kohalolek on selle tagamiseks piisav argument.



Ka igapäevatöös on abipolitseinikest kasu. Ma ei tea, kui palju neid Viljandimaal on, aga hommikul ütles Suure-Jaanis konstaablijaoskonna ülem, et ainuüksi seal tegid viis abipolitseinikku mullu 600 tundi korrakaitsetööd.



Praegu on riigikogus menetlemisel uus abipolitseinike seaduse eelnõu, mis võimaldab sellekohase väljaõppe saanud abipolitseinikul reageerida teatud sündmustele ka üksi, kui politseijuht selleks korralduse annab. See, kas nii talitada on mõistlik, sõltub muidugi ohutasemest ja muudest asjaoludest.



Kas järgmisel aastal tuleb sisejulgeolekut rahanappuse tõttu veel kokku tõmmata?

Praegu on rahandusministeerium meile orientiiriks andnud samad summad, mis on selle aasta eelarves. Järgmisel aastal on pluss see, et erinevalt tänavusest, kui on NATO suurkohtumine ja eurode vedu, ei tule meil ilmselt erakorralistel ettevõtmistel turvalisust tagada.



Oleks väga hea tulemus, kui raha oleks sama palju kui tänavu ja meil tuleks tavaline kehv aasta. Missuguseks eelarve lõpuks kujuneb, on aga veel väga raske öelda.

Tagasi üles